Canon Ajalugu: Canon on rahvusvaheline elektroonikaettevõte, mis asutati 10.augustil 1937. Canonil on 2014. aasta seisuga 216 tütarettevõtet ning 192 000 töötajat. Canoni ülemaailmne peakorter asub Tokyos, Jaapanis, kuid Canonil on ka piirkondlikud peakorterid Ameerikas, Euroopas, Kesk-Aasias, Aafrikas, Jaapanis ning Aasias ja Ookeaanias. Ettevõtte algne nimetus oli Seikikōgaku kenkyūsho, mis esitles esimest Jaapani kaamera prototüüpi, millel oli lameda põhjaga katik. 1947. aastal muudeti nimi Canon Camera Co., Inc. ja 1969 lühendati nime Canon Inc. (*Co.-Company *Inc.-Incorporation). Nimetus Canon tuleb Budist bodhisatva Guan Yin-i nimest (Jaapani keeles Kannon)
vahetab oma äriühingu liiki, ilma et ühing tuleks likvideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib. Siis räägime probleemidest üldiselt. Probleem on ebameeldiv olukord, mis tekkib mingite sündmuste tagajärjel. Ebameeldiv aga kelle jaoks? Võtame näidet majandusest. Olympusel langes tunduvalt kaamerate turu osakaal. Mis see tähendab Olympuse jaoks? Sellel firmal on tõsised probleemid. Mis see tähendab aga Canoni jaoks? Canonil, nagu Olympuse konkurendil, asjad lähevad paremaks, nende turu osakaal tõuses. Seega Canonil pole probleemi. Võtame veel mingit naist Zimbabwest. Ta pole kordagi näinud kaamerat ega midagi kuulnud Olympusest ning Canonist. Ta on absoluutselt ükskõikne selle probleemi suhtes. 3 Seega jõudsime järeldusele, et probleem on suhteline asi ning võib omada
nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete puudumist ja seega vähemalt teoreetiliselt kõrgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi). Tindiotsikud on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime.
5 1993 QMS (Quality Management Systems) Tutvustab ColorScript Laser 1000 värvilist laserprinterit 12499 dollari eest. · Aprillis 1996 Hewlett-Packard alustab testimist HP LAserJet5 laserprinterit. · Juunis 1995 Apple Computer tutvustab esimest värvilist laserprinterit, Color Laser Printer 12/600PS, resolutsiooniga 600x600 punkti tolli kohta, 12 megabaiti(MB) mälu, kasutab Canonil põhinevat tehnoloogiat ja maksab umbes 7000 dollarit. · Laserprinter nimega EARS arendati Gary Starkweather poolt Xerox Palo Alto uurimiskeskuses (Palo Alto Research Center (PARC)). Aastal 1969. leiutatakse laserprinter, esimene töötav seade aga valmib 1971. Gary Starkweather kohandas Xeroxi koopiamasin tehnoloogiat, täiendades seda laserkiirega, et luua laserprinter. · Vastavalt Xeroxi, Xerox 9700 Elektrooniline printimissüsteem (Electronic Printing System)
düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete puudumist ja seega vähemalt teoreetiliselt kõrgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi). Tindiotsikud on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime.
värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete 31 puudumist ja seega vähemalt teoreetiliselt kõrgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi). Tindiotsikud on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis
annaabi.ee 
