Calvin oli sunnitud linnast kiiresti lahkuma ja hiljem ka Prantsusmaalt, sest kuningas François I oli alustanud jõulist evangeelsetevastast karistusaktsiooni. Calvin asus elama Baselisse, et tegeleda uurimistöö ja kirjutamisega. Suveks 1535 valmis teos Institutio Christianae Religionis ("Ristiusu õpetus") esimese väljaande. 1536. aastal sattus ta kohaliku sõja tõttu Genfi. Genf oli osalt poliitilistel põhjustel võtnud vastu reformatsiooni. Calvinil oli plaanis sinna linna jääda küll vaid üheks ööks, kuid tema juurde tulnud Genfi reformaatorite juht Farel õhutas teda sinna jäämagi. Calvin teenis Genfis aastatel 1536-1538. Kuid tüli koguduse juhtimise üle tõi kaasa Calvini pagendamise; ta tõmbus tagasi Baselisse, et naasta oma õpingute juurde. Vahepeal elas Strasbourgis ja naasis Genfi uuesti 1541. a. Calvin muutis Genfi põhjalikult. Soti reformaator 5
teha asja asja enda pärast. Vabaolu ristlõige vabaolu tuum. Muutused vaba aja kasutamisel lääne ühiskonnas Antiikaeg. Vabaolu oli primaarne ja töö oli sekundaarne. Ühiskondlik kohustus oli juures. Vana Testament: töö kui needus pärispatu tagajärel. Keskaeg töö religioosne vääristamine. Töö kui vahend teha end sõltumatuks. Võimaldab heategevust. Tööd hakati nägema positiivsena. Reformatsioon lõi antiigi ja varase keskaja arusaamad tagurpidi. Luther ja Calvin Calvinil jõudeolek surmapatt. 3 2. loeng 7.10 Lutherist ja reformatisoonist. Luther Jumal ei soovi, et me kõik elaskime kontemplatiivset elu, vaid täidaksime oma kohustusi ametis, mis maailm on meile andnud. Jumala teenimine töötagemise ja alandlikkuse kaudu. Tunne ära oma kutsumus kutseeetika. Tööd nähti luastuse vahenina. See määras töö taja identiteedi. Kuidas sa seda tööd teed
usundite puhul, aga sel juhul mitmuses. Ainsuses kasutatakse seda kristluse kohta. Kristluse kohta kasutatakse erinevaid omadussõnu, et seda teistele usunditele vastandada: nostra religio, AUGUSTINUS: vera religio (tõeline). Üldiselt kasutatakse teiste usundite kohta siiski halvustavaid väljendeid nagu superstitio, idololatria (puuslike teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil. XV-XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega. Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte. Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud
Kolmainsusõpetuse järgi vaadatakse, kas usulahk on kristlik; see on üks põhijoon, peab kindel olema. Tahtevabaduse küsimus. Sotimaalt tuleb Rooma munk Pelagius, kes ütleb, et kõik on inimese enda teha - inimene valib kas õndsuse või hukatuse. Augustinus vastandab sellele ettemääratuse ehk predestinatsiooni õpetuse - inimene on juba enne sündi määratud õndsusesse või hukatusse. 7 Kahekordne ettemääratuse õpetus - määratud ette enne sündi ja elus. Calvinil hiljem ka samad predestinatsiooniõpetused. Ettemääratus peab väljenduma inimese aktiivsuses, sotsiaalses aktiivsuses. Augustinus sotsiaalsest aktiivsusest ei huvitunud. Ta vaatas asja Jumala seisukohalt. Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus? Jumala armust sõltub kõik - Jumal on see, kes meid valib, kutsub ja seab. Jumala suuruse ja absoluutsuse toonitamine. Enne ristimist vabadust ei ole. Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast
annaabi.ee 
