Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega) Vanema õe-venna eeskujul - last ennast on korduvalt kiusatud (nüüd kiusab teisi) Halb kasvukeskkond kodus (vanemad ei hoolitse lapse eest, laps pesemata, riided haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid: Suhtlemine eakaaslastega Enesejuhtimine/enesekohased oskused Akadeemilised oskused Kuuletumine Kehtestamisoskused 17 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste
puudub ühene ja täpne selgitus. Kuid sotsiaalsete oskustega kasutatakse erinevaid samatähenduslikke termineid nagu sotsiaalne kompetentsus, isikutevaheline intelligentsus, isikutevahelised oskused, suhtlemiskompetentsus, suhtlemisoskused jne. 9.2. Sotsiaalseid oskusi on defineeritud peamiselt kolmest kristeeriumist lähtuvalt (Gresham ja Elliot, 1984, viidatud Caldarella & Merrell, 1997 järgi; Merrell, 1998): Kaaslastepoolse aktsepteerimise definitsiooni põhjal on sotsiaalsed oskused sellised laste ja noorukite käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas. Käitumusliku definitsiooni kohaselt suurendavad sotsiaalsed oskused spositiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse, karistuse tõenäosust.
kuses inimsuhtes oluline on käitumise mõju teistele. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine toimub. Püüdes eristada termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib väita, et sotsiaalsed oskused on üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab min- gi ülesande täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine. Toetudes Caldarella ja Merrell'i sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengu- psühholoogia seisukohtadele, käsitletakse üldistatult sotsiaalsete oskustena alljärgne- vaid oskusi: Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida); 2) suhtlemine eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega);
• suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist • peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi • omama mitmeid alternatiivseid sotsiaalseid reageerimisviise 6 • mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja teistele vastuvõetav konkreetses olukorras. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste kirjeldamine Klassifikatsioonid Caldarella ja Mirrell´i positiivsed käitumisviisid (1997): 1. suhtlemine eakaaslastega: abi pakkumine, vabandamine, kaaslaste eest seismine, osalemine ühises tegevuses, sõprussuhete loomine, huumorimeel jne 2. enesejuhtimine ja enesekohased oskused: oskus jääda rahulikuks, käitumise kontrollimine, koostöö, kriitika talumine, reeglite järgimine jne 3. akadeemilised oskused: õpetaja juhtnööride kuulamine ja järgimine, iseseisvalt
Kaaslastepoolne aktsepteerimine – käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning populaarsuse eakaaslate hulgas Käitumuslik – suurendavad positiivse kinnituse tõenäosust, vähendavad negatiivse, karistuse tõenäosust Sotsiaalselt kohane – situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele) Caldarella & Merell (1997) sotsiaalsed oskused Sotsiaalne mõistmine – teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast. Arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida. Suhtlemine eakaaslastega – oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega. Prosotsiaalne käitumine – abistamine, jagamine Sotsiaalse kompetentsi areng
annaabi.ee 
