Erandi nimetust väärivad aromaatsed halogeeniühendid. O Karboksüülühendid sisaldavad karboksüülrühma. C- see rühm on CO. Kui karboksüülrühm on ühendatud ühelt poolt vasinikuga, siis sisaldab ta aldehüüd rühma. R-C-H -C-H ehk CHO = aldehüüd. Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma. Ketoonideks nim org ühendid milles karboksüülrühm CO on seotud radikaaliga. O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal. Kusjuures arvestadakse alküül radikaali nimetusega. Nt : 2 hüdroksüü pentanaal ja 3klorobutanaa, stuktuur valemiga: C4H9CHO- pentanaal CH3-CH2-CH2-CH2- CHO- pentanaal CH3-CH2CH2-CH-CHO 2hüdroksüülpentanaal OH
Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega. · Päris mürgised
H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO Nonanaal C8H17CHO Dekanaal C9H19CHO Aldehüüdide saamine: Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdeerumisel (organismis alkohol oksüdeerubki algul mürgiseks aldehüüdiks ) Alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O Aldehüüd tähendab ladina k. ,,alcohol dehydrogenatus" ehk alkohol, millest on vesinik ära võetud.
Etaanhapet kasutatakse toiduvalmistamisel toitude maitsestamiseks ja marinaadide tegemiseks, samuti köögviljade, seente ja liha konserveerimiseks. Peale selle leiab etaanhape kasutamist ka atsetaatsiidi, mittesüttiva filmilindi, värvainete, ravimite(nt aspiriin) ja estrite valmistamisel. Aldehüüdid Fn rühm –CHO 2 üldcalem R-CHO H-CHO metanaal Esimeste aldehüüdide valemid HCHO metanaal CH3CHO etanaal C2H5CHO propanaal C3H7CHO butanaal C4H9CHO pentanaal C5H11CHO heksanaal 5. Metanaal valem HCHO füüsikalised omadused Värvitu, terava lõhnaga, vees hästi lahustuv gaas, vesilahus kannab nimetust formaliin 6. etanaal CH3CHO värvitu, õuna lõhnaga, keemis temp +21“C, vedelik, lahustub hästi vees. füsioloogiline toime, kahjustab siseelundeid ja eriti maksa. keemilised omadused, etanaal+ vesinik = etanool 7
Nimetuses lõppliide üün. Üldvalem C nH2n-2. Alküünidel on sarnased keemilised omadused alkeenidega. a)reaktsioon vesinikuga C3H4+H2=C3H6 Alkeene on võimalik saada kui vastavale alküünile liita vesinik b)reaktsioon halogeeniga C3H4+Cl2=C3H4Cl2 c)reaktsioon vesinikhalogeniidiga C3H4+HCl=C3H5Cl Aldehüüdid- lõppliide on aal. Nimetuses põhirühmale antakse väiksem kohanumber. C3H7CHO. Üldiselt aldehüüdid vees ei lahustu sest neil puudub vesinikside. Keemilised omadused- a)hõbepeegli reaktsioon (Ag2O) b) Aldehüüdid oksüdeeritakse vastavaks happeks. c)Aldehüüdid redutseeritakse vastavaks alkoholiks d)Aldehüüdid reageerivad alkoholidega. Metanaal e formaldehüüd (HCHO)- on terava lõhnaga , mürgine gaas . Kasutatakse vaikude ja polümeeride valmistamisel. Formaliin on metanaali 38% vesilahus (mürgine ,
annaabi.ee 
