revolutsiooni puhkemisele (1905). Buuri sõda Lõuna-Aafrikas asuvatesse Oranje ning Transvaali riiki, mille olid rajanud buurid, asus elama palju inglise seiklejaid, kes olid huvitatud kulla- ning teemanti kaevandustest. Inglased nõudsin endale buuridega võrdseid õigusi, kuid ei soovinud samas võtta kodanikukohustusi. Tülli sekkus Suurbritannia, kes soovis oma kodanike huvisid kaitsta. 1899 tõi Inglismaa oma väed buuri riikide piiridele. Algas sõda, kus buuridel tuli võidelda ülekaaluka vastasega. See sundis neid peagi üle minema partisanisõja taktikale. Kuna buurid tundsid hästi maastikku, oli inglastel partisanivõitlejatega raske toime tulla. Nende alistamiseks kasutati põletatud maa taktikat ning sulgeti tsiviilelanikkond koonduslaagritesse, kus neil polnud võimalik partisane toetada. Buuridel tuli lõpuks ülekaalukale vastasele alla vanduda ning 1902. a ühendati Oranje ja Transvaali riigid Briti impeeriumiga.
USA mõni riik on valduste jagamisele `hiljaks jäänud' Püüd mõjuala laiendada viib suurriike konfliktidesse Koloniaalimpeeriumid karikatuur Briti impeerium suurim ~30 miljonit ruutkilomeetrit (2x tänapäevane Venemaa) väärtuslikeim koht oli India Cecil Rhodes üks impeeriumi loomise initsiaatoritest 1899-1902 sõda buuridega Lõuna-Aafrikas orjapidajatest buurid võidavad avalikkuse poolehoiu buuridel ei olnud midagi orjapidamise vastu lõuna-aafrikas valged ja mustad ühiskonnas eraldatud 94. aastani Prantsusmaa hõivab ka viljatuid kõrbealasid ei olnud enam kohti mida vallutada Hiina on langenud suurriikide mõju alla 1899-1901 bokserite ülestõus lääneliku vastu 1912 kukutatakse Mandzu dünastia ja luuakse vabariik aafrikat läbis põhjast lõunasse briti kolooniate vöönd buurid - hollandlaste järeltulijad
korraldamisest. Selle tõttu tuli sõda, sest buurid soovisid oma alasid hoidma. Sõda kestis 1899 1902. Buure oli kahes vabariigis kokku umbes 270 000, sõjaväe suurus alguses 30 000 meest, hiljem 45 000 meest. Inglastel oli alguses sõjaväena koha peal 23 500 meest, hiljem 400 000 meest. Buuride sõjavägi ei olnud väga õpetatud, pigem buuri farmer, kes võttis püssi ja moonakoti ja läks sõtta, inglastel oli kõik korraldatud ja õpetatud. Buuridel olid pigem partisanisalgad, kes ründasid inglaste sõjaväge. Inglased kasutasid põletatud maa taktikat tapsid kariloomi ja hävitasid vilja; loodi ka koonduslaagrid, kus buure hoiti. Sõja võitsid loomulikult inglased. Buuride vabariigid likvideeriti, alad liideti Lõuna-Aafrikaga. Buurid said endale kultuuriautonoomia, koolid olid emakeelsed (afrikaani keel, põhines hollandi keelel), kohtus võis asju ajada ka afrikaani keeles.
Kapi koloonia piirid nihkusid aga aina edasi itta. Buuride elust on olemas hea allikas aastatest 1797-98, mil inglane John Barrow rändas koloonia territooriumil ja säilitas eluolu enda mäletustes. Üldiselt olid buuride käsutuses suured loomakarjad ja viinamarjaistandused, kuid nad ei tarvitanud ei veini, võid, piima ega juurvilju. Barrow väitis, et nende põhitoidus oli lambaliha, mida söödi suures koguses. Buuridel puudusid 18. saj lõpul veel püsiv kodukoht, nad liikusid koos karjaga vankrites, kus alati veeti kaasas suurt kirstu, kus hoiti majaperemehe parimaid asju. Pidevalt on kirjeldatud buure väga jumalakartlikena, kirikusseminemiseks võeti ette mitmepäevaseid rännakuid. Barrow mõistis hukka ka nende orjapidamise kombe, millest inglased üritasid loobuda. Kiituseks ütles ta aga, et buurid on väga külalislahked. Suurbritannia võim 19
annaabi.ee 
