maksid. Sama toimus ka kinnisvaraga. 2009-2010 oli reaalsus jõudnud ka inimesteni, kes enam nii uisapäisa oste ei teinud ja mõtlesid ennem pikemalt, kui midagi ostma hakati, ja tihtipeale jäeti ostud, mis ei olnud nii vajalikud üldse tegemata. See kõik paistab välja ka 2009. aasta suures jaekaubandusettevõtete jaemüügist, mis vähenes oluliselt. Ehitus Ehituse niiöelda buumiaeg oli 2007. aasta, siis ehitati eluruume 2x rohkem kui näiteks aastal 2010. Sellist buumi põhjustas siis pankade lahke laenu jagamine. Palju ehitati ka nii-öelda lattu, ehk siis loodeti selle abil kergesti rikastuda. Selle all kannatas ka suuresti ehituskvaliteet (odavad ja ebakvaliteetsed materjalid) Halb ja kiiruga tehtud töö. Ka asukohad olid imelikud, ehitati täis põllud, või lihtsalt soise ala peale. Ehitus vähenes 20% võrra 2008. aastal, kus oli tunda juba veidi
majandus põhineb välisinvestoritel siis väga paljud neist on oma üksused tagasi kodumaale viinud ning Eesti on tühjade kätega jäetud. St siit järgemööda jõuame selleni et, maksude kogumine on mägatavalt vähenenud ja seetõttu riigieelarve on aastal 2009 juba pikemat aega negatiivne. Meil puuduvad vahendid sellest mõõnast välja tulemiseks. Tagasi pöördudes tööjõuturu teematika juurde ning vaadeldes rahva käitumist tööturul. Leian, et varasem buumiaeg rikkus päris palju meie väärtushinnanguid (nt majandustõus tõi kaasa ehitusbuumi, millega kaasnes ehitajate lohakus ja töö kvaliteedi halvenemine. Tähtis oli vaid teenitav rahasumma). Kuid nüüd raskel ajal näen positiivset poolt selles, et inimesed on taas nõus ka odavama raha eest head ja kvaliteetset tööd tegema. Seega maksimaalselt pingutatakse, et töökohta säilitada. Ollakse aktiivsemad ja loomingulisemad, mis omakorda
· Pikaajaline säästmine pikaajaline säästmise eesmärk võib olla 15-25 aasta kaugusel või isegi veel kaugemal. Siia sobituvad näiteks lapse ülikooliõpinguteks või enda pensionipõlveks raha kogumine. Säästmine aitab valmistuda suuremateks väljaminekuteks ja vähenenud sissetulekutega toime tulla, näiteks töökaotuse või haiguse ajal. Inimesed kipuvad rohkem kulutama ja vähem säästma siis, kui sissetulekud on kõrgemad ja majanduses on buumiaeg. Kui majanduslik olukord muutub ebakindlamaks, hakatakse hoolimata raskematest tingimustest rohkem raha kõrvale panema. Mitte just kõige efektiivsem tegutsemisviis, aga inimlik ja mõistetav. Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende
Sõjas käinud ja surma näinud poisid ei suutnud enam olla «lapsed» ega alluda toonasele küllalt rangele koolikorrale. Selle loo kangelased lõpetavad oma koolitee siiski igati kombekalt ja esimene naps klassiruumis, mis võetakse pealegi koos õpetajaga, on ühtlasi ka viimane. Algab iseseisev elu iseseisvas Eestis. 5. osa: Südameasjad, dzäss ja salapiiritus 1925. aastaks oli Vabadussõda mitme aasta taha vajunud ja majanduses esimene buumiaeg koos sellele vältimatult järgnenud kriisiga üle elatud. Eesti riik ehitas ennast järk-järgult üles. Tooma valik sõjavägi oli sõja läbi teinud vaesest perest poisi jaoks igati loogiline. Samuti on mõeldav temasuguse noore ohvitseri liikumine sõjaväest piirivalvesse, eriti juhul, kui ta selleks ise soovi avaldas. NSVLis kui militaarses riigis peeti enesestmõistetavaks, et piire valvab sõjavägi. Eestis täitis
annaabi.ee 
