selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto - või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520..
(CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris. Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. 12
*Nihutame pii sidemeid (asendiisomeerid) CH3-CH=C=CH2 -Püüame ahelat hargnema panna, seekord ei saa · Kaks tsüklit (bitsükloalkaan) * tsüklit ahendada seekord ei saa · Pii side ja tsükkel (tsükloalkeen) *ahendame tsüklit Lihtsaim bruttovalem, millega saab näidata kõiki vajalikke isomeeriavorme on C4H8 C4H8 ó C4H10 (10-8)/2 = 1 seega kas tsükkel või kaksikside Alustame 1-buteenist CH2=CH-CH2-CH3 · 1-buteeni suhtes asendiisomeer on 2-buteen CH3-CH=CH-CH3 (cis-2-buteen ) ( trans-2-buteen ) · metüülpropeen on 1-buteeni suhtes ahelaisomeer CH2 = CH(CH3)-CH3 · Tsüklobutaan on 1-buteeni suhtes struktuuriisomeer (funktsionaalne isomeer) Loomulikult on tsüklobutaan struktuuriisomeer ka 2-buteeni ja metüülpropeeni suhtes Karbonüülühendid
*Nihutame pii sidemeid (asendiisomeerid) CH3-CH=C=CH2 -Püüame ahelat hargnema panna, seekord ei saa · Kaks tsüklit (bitsükloalkaan) * tsüklit ahendada seekord ei saa · Pii side ja tsükkel (tsükloalkeen) *ahendame tsüklit Lihtsaim bruttovalem, millega saab näidata kõiki vajalikke isomeeriavorme on C4H8 C4H8 C4H10 (10-8)/2 = 1 seega kas tsükkel või kaksikside Alustame 1-buteenist CH2=CH-CH2-CH3 · 1-buteeni suhtes asendiisomeer on 2-buteen CH3-CH=CH-CH3 (cis-2-buteen ) ( trans-2-buteen ) · metüülpropeen on 1-buteeni suhtes ahelaisomeer CH2 = CH(CH3)-CH3 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 17 · Tsüklobutaan on 1-buteeni suhtes struktuuriisomeer (funktsionaalne isomeer)
kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto- või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520..
kandevõime selle tõttu väheneb 1/3. Maagaas on sobilik kütus paiksetes otto- või gaasiturbiinmootorites, millega saab käitada näiteks elektrigeneraatoreid. Kõige rohkem kasutatakse maagaasi katlamajades katlakütusena ja korterite - eramute gaasipliitides kütusena. Vedelgaas Vedelgaasiks nimetatakse sellist gaasi, mis normaaltemperatuuril, kuid rõhul 1,6 MPa vedeldub. Selline gaas koosneb peamiselt propaanist, propeenist, butaanist, buteenist ja sisaldab vähesel määral veel metaani, etaani ja eteeni. Väävlisisaldus on rangelt normeeritud (kuni 0,0015 %). Vedelgaaside oktaaniarv on 90...120. Küttesegu on süttimisvõimeline, kui = 0,4...l,7. Vedelgaasi eeliseks on hea segunemine õhuga ja tahmata põlemine. Detonatsioonikindlusest ja tahmata põlemisest tingituna pikeneb mootori detailide ja mootoriõli tööiga. Ka on vedelgaas bensiinist natuke odavam. Puuduseks on väike tihedus (520..
annaabi.ee 
