väga lihtne kellegi joogi sisse panna. 3 GHB Gammahüdroksübutüraat ehk GHB on loodud ravimiks, kuid seda tekib ka loomulikul teel inimese organismis. Kuid seda teatakse kui narkootilist ainet, mida sokutatakse jookidesse näiteks noortele naistele, millele võib järgneda teadvuse kaotamisel vägistamine või röövimine. GHB lähteained on GBL (gammabutürolaktoon) ja BDO (1,4 butaandiooli). Läbipaistva vedelikuna (Joonis 1) on see soolaka ja imala maitsega, õlija tekstuuri ja kollaka värvusega. On ka GHB pulber millest tehakse tablette. Maitse parandamiseks segatakse seda tavaliselt mingi mahlaga. Eestis on seda lubatud kasutada ainult meditsiinis ülduimastina ja ainult 20% lahusena 10 ml ampullides. Seda tarvitavad ka kulturistid, et kasvatada lihasmassi. Peamiselt on see kättesaadav toidulisandina või unerohuna. Slängis kutsutakse seda mitut moodi, näiteks:
söödet. UVs ei tuvastanud fluorestseeruvate pigmentide kogunemist külvijoone ümber. 3. Süsinikuallikad Tegin joonkülvi Simmonsi agarile tsitraadi kasutamise tuvastamiseks. Agaril esines kasv ja indikaatorvärv broomtümoolsinine muutus rohelisest siniseks. Tsitraadi kasutamisega muutus söötme pH muutus aluselisemaks ja indikaatorvärv siniseks. Käärimistüübi testimiseks viisin läbi Voges-Proskaueri testi, mis tuvastab käärimisprodukti 2,3-butaandiooli eellase atsetoiini akumulatsiooni söötmesse. Barritti reaktiivi lisades ilmus punane värvus. Seega käärimistüübiks on 2,3-butaandioolkäärimine. Metabolismitüübi määramiseks kasutasin oksüdatsiooni/fermentatsiooni (O/F) testi, mille põhiliseks süsinikuallikaks on glükoos. Testi viisin läbi kahe paralleelse katsena kasutades kahte katseklaasi: üks agarikorgiga, teine ilma. Oksüdatsiooni test oli positiivne glükoosi kataboliseeriti aeroobses keskkonnas
Käärimise definitsioon. Kääritajate levik looduses, nende partnermikroobid. Käärimiste tüübid. Käärimise olemus ja energeetika. Käärimine on elu ilma hapnikuta. On orgaaniliste ühendite anaeroobne oksüdeerimine, kus elektroni doonoriks ja aktseptoriks on orgaaniline ühend ja ATP moodustub substraatsel fosforüülimisel. Käärimise tüübid: · Piimhappekäärimine · Etanoolkäärimine · Propioonhapekäärimine · Butaandiooli teke · Vesiniku teke formiaadist · Võihappe ja orgaaniliste lahustite teke klostriididel 15 Käärimisel moodustuvad lõppproduktidena suhteliselt energiarikkad produktid ja seetõttu käärimise enereetiline efektiivsus on madal. Seda madalat substraadi kasutamise efektiivsust kompenseeritakse suhkru rohke transpordiga rakku. Biomassi moodustub vähe (rakud poolduvad aeglaselt) ja käärimisprodukte palju
enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust. Perekonnad jagunevad käärimistüübi järgi kaheks: ühed moodustavad rohkelt gaasi ja vähem happeid ja teised vähe gaasi ja rohkem hapet. Gaasiteke sõltub sellest, kas formiaat laguneb gaaside tekkega või ei. Happetekitajad on *Escherichia, *Salmonella, *Shigella ja gaasitekitajad on *Enterobacter, *Serratia, *Erwinia ja *Klebsiella. Viimased moodustavad markerproduktina butaandiooli. Laktoosi kasutamine on iseloomulik vähempatogeensetele tüvedele (Salmonella, Shigella ja Yersinia ei kasuta, Escherichia ja Citrobacter kasutavad). *Escherichia. 1885. a. kirjeldas Theodor Escherich imikute soolest isoleeritud bakteri, mille ta nimetas Bacterium coli commune. Hiljem nimetati ta ümber Escherichia coli'ks ja teda peeti tüüpiliseks jämesooles elavaks kommensaaliks. Siiski juba 1907. a. näidati, et ta võib olla ka patogeenne, põhjustades imikutel kõhulahtisust
enterobakteritel. Et testida happe teket, siis võib lisada söötmele pH-indikaatoreid, mis reageerivad pH muutusele söötne värvi muutumisega. Kasutatakse näiteks metüülpunast, broomtümoolsinist jmt. Kui käärimiskeskkonnas langeb pH teatud tasemele, siis lülituvad sisse mehhanismid, mis viivad neutraalsete produktide tekkele. Näiteks võihapebakteritel hakkab vöihappe asemel moodustuma butanooli, atsetooni, etanooli ja butaandiooli. Alkalifiilid Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Kaevandusveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Uriini leelistumine uropatogeenide Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise uriinist ja neeru- ja põiekivide tekke. Inimese mao limaskestal elav Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja
annaabi.ee 
