Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv. Rassiteooriad (olemus). Blumenbachi viie rassi skeem
vastu. Ärkamisaja alguseks peetakse 19. saj, langes toimunud Napoleoni sõdade aega, kui suur osa Saksa alasid oli haaratud Napoleoni võrku. Saksa vabadussõda Napoleoni vastu, kus rahvuslikul pinnal palju vabatahtlikke Saksamaa vabastamiseks astusid sõtta. Üliõpilased ja intellektuaalid olid põhijõud. Sai tagasilöögi Viini kongressil. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. 1817 aastal sai murranguliseks isamaaliselt mõtlevate tudengite demonstratsioon Wartburgfest. Tähistati ka reformatsiooni aastapäeva. Ei piirdunud vaid kõnede ja rongkäiguga. Põletati mitmeid Napoleoni sümboleid, sh Napoleoni ja Püha liidu. Põletati raamatuid. Vihane oldi Karlsbadi peale, ta ei toetanud üliõpilasliikumist, pidas seda liiga liberaalseks ja revolutsiooniliseks. Tema teoseid põletati ka.
ruttu vastuvoetavaks. See sai nende koondavaks juhtmotteks. 19. okt toimus suur tudengite meeleavaldus. Hakati ka raamatuid poletama, mille eestvedajaks oli hans Ferdinand massmann. Tulle visati Kotzebue raamatuid, talle heideti ette tagurlikkust. Heinrich Reimann nouti saksamaa pol ja rahvuslikku yhtsust. Yhtse saksamaa idée. Nouti konstitutsioonilist monarhiat. Eraomandi ja sonavabaduse kaitse. 1817 a otsustati, et tullakse kokku a parast. Moodustati Allgemeine Deutsche Burschenschaft yliopilasliikumine, mille varvid olid kuldne, punane ja must. Aratas pyha liidu tahelepanu. 1819 a kevadel tapeti Kotzebue. Tema tapjaks karl Ludwig sand. Sp tuli kokku saksa liit, voeti vastu otsused, mille alusel keelati koigis saksa riikides konstitutsioonid, igasugune yliopilasliikumine keelati, tsensuur jne. Yliopilasliikumine laks poranda alla. Mitte ainult yliopilasliikumine, vaid ka voimlemisliikumine oli saksamaa rahvuse teine nurgakivi. See sai sakslaste identiteediks.
Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm. Programmi autor oli Riemann. Programm oli väga poliitiline: kogu Saskamaa poliitilist, majanduslikku ja religioosset ühinemist. Nõuti, et Saksamaa peab kehtestama konstitutsioonilise monarhia, sõnavabadus peab olema kaitstud, eraomandus peab olema kaitsust. Ärritas väga tugevalt riigivõime. 1818 kohtuti taas Jenas Burschenschaft,kus kinnistati ülemaaline Saksamaa üliõpilaskond(vmt), mis võtsid värvid musta-üunase- kollase. Värvid pärinesid Lützowi rügemendi võitlusest Napoleoni vastu. Must senine sulase põli, mis läbi veriste lahingute(punane) liigub kuldse tuleviku poole. Saksa ülikoolidele kehtestati rangemat järelvalvet.Viimaseks tilgaks sai, kui üliõpilane tappis Gotsebue. Selle peale tuli 1819 Karlsbadis kokku Saksa
annaabi.ee 
