nybooks.com/articles/15769 [09.02.2009]. Stoia, N. (2010). Mode, Harmony, and Dissonance Treatment in American Folk and Popular Music, c. 19201945. Music Theory Online, Volume 16, Number 3, August. http://mto.societymusictheory.org/issues/mto.10.16.3/mto.10.16.3.stoia.html [13.10.2010]. Näiteid kirjanduse vormilisest esitusest [alati tähestikulises järjekorras] Baroni, M. (2003). The macroform in post-tonal music. Listening and analysis. Musicæ Scientiæ, Vol. VII, 2, 219240. Burnard, P. (2006). Understanding children's meaning-making as composers. I. Deliège, G. Wiggins, (eds.), Musical Creativity. Multidisciplinary Research in Theory and Practice. New York: Psycholoy Press, 111133. Clarke, E. F. & Cook, N. (2004). Empirical Musicology. Aims, Methods, Prospects. Oxford: Oxford University Press. Cook, N. (2005). Muusika, kujutus, kultuur. Tallinn: Scripta Musicalia. Elliott, D. J. (1995). Music Matters: A New Philosophy of Music Education. New York and
ja mõtestada vaatlusaluse süvastruktuuri. Jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioon (sügav enesevaatlus), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus. Vabanemine võimukompleksist, huumorimeel. · Cormieri & Cormieri (1998) 1. heasoovlikkus 2. õpivalmidus 3. elav kujutlusvõime 4. energilisus 5. paindlikkus 6. oskus tuge pakkuda 7. enesekindlus · Burnard (2002) 1. provotseerimisoskus 2. suhete loomise ja lõpetamise oskus 3. aja ohjamise ja sisustamise oskus 4. teabe andmise oskus 5. kliendi toetamise oskus 6. tunnete peegeldamine ja tunnetega töötamise vilumused 7. kliendi kõne reflekteerimisoskus · Cox & Waller (1991) esmane ja teisene struktureerimine. Esmane vastab küsimusele ,,kes?" (isiksus, välimus). Teisene vastab küsimusele ,,mida ta kasutab?" (teadmised, oskused)
energilisus, paindlikkus, oskus tuge pakkuda, enesekindlus · Cox & Waller (1991) nad kasutavad nõustaja isiku osa rõhutamiseks esmast ja teist struktureerimist. Esmane vastab küsimusele ,,kes?" , kes ta on , milline välimus, milline on ta käitumine. Teine vastab küsimusele ,,mida ta kasutab?", siin on teadmised, oskused, mis seotud mingite teooriate või kindlate koolkondadega. Selle abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme. · Burnard (2002) provotseerimisoskus, suhete loomise ja lõpetamise oskus, aja ohjamise ja sisustamisoskus, teabeandmise oskus, kliendi toetamise oskus, tunnete peegeldamise ja tunnetega töötamisega vilumused, kliendi kõne reflekteerimise oskus. · Nystul (2006) räägib komistuskividest, kuhu nõustaja võib komistada. o Pean kõiki oma kliente armastama eetika nõuab et kõikidesse tuleb suhtuda ühtemoodi
theirȱ needsȱ andȱ developingȱ effectiveȱ communityȱ responses.ȱ Journalȱ ofȱ Familyȱ Violence,ȱ 19(6),ȱ 251– 232.ȱ GoldenȬKreutz,ȱD.M.,ȱThorton,ȱL.M.,ȱWellsȬDiȱGregoria,ȱS.,ȱetȱal.ȱ(2005).ȱTraumaticȱstress,ȱperceivedȱ globalȱstressȱandȱlifeȱevents:ȱProspectivelyȱpredictingȱqualityȱofȱlifeȱinȱbreastȱcancerȱpatients.ȱHealthȱ Psychology,ȱ24(3),ȱ288–296.ȱ Hannigan,ȱ B.,ȱ Edwards,ȱ D.,ȱ &ȱ Burnard,ȱ P.ȱ (2004).ȱ Stressȱ andȱ stressȱ managementȱ inȱ clinicalȱ psycholȬ ogy:ȱFindingsȱfromȱaȱsystematicȱreview.ȱJournalȱofȱMentalȱHealth,ȱ13(3),ȱ235–245.ȱ Harwood,ȱ L.,ȱ LockingȬCusolito,ȱ H.,ȱ Spittal,ȱ J.,ȱ Wilson,ȱ B.,ȱ &ȱ White,ȱ S.ȱ (2005).ȱ Preparingȱ forȱ hemodiȬ alysis:ȱPatients’ȱstressorsȱandȱresponses.ȱNephrologyȱNursingȱJournal,ȱ32(3),ȱ295–303.ȱ Holmes,ȱT.H.,ȱ&ȱRahe,ȱR.H.ȱ(1967).ȱTheȱSocialȱReadjustmentȱRatingȱScale
annaabi.ee 
