kaitsetollid saadustele) Sotsiaalsed motiivid: · Leevendada tööpuudust · Aidata nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla · Hoolitsemine keskkonna eest Erahüvis kaup või teenus mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine /tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Konkreetne hind. Ühis ammenduv. Tarbija kindlaks tehtav. Tarbimine välistatav. Tarbijate hulk oluline. Burks, kinopilet, tossud. Ühishüvis sotsiaalselt väärtust omav kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Tasuta. Hüvis ammendamatu. Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda. Tarbimist ei saa välistada. Tarbijate hulk pole tähtis. Valgusfoor, rand, mnt. 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend Riigieelarve riigi tulude ja kulude plaan üheks eelarveaastaks. Aluseks eelmine aasta, majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid
Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära Pluffima - valetama Sooda - rumal Kidra - kitarr Velo - jalgratas Bena - bensiin Bemm - BMW Limps - limonaad Kelbas - loll jutt Savi - vahet ei ole OK - olgu Feil - läbikukkumine Kammoon - ole nüüd Soll - solaarium Läpakas - sülearvuti Burks - hamburger Väss - väsinud Aftekas - järelpidu Diil - kokkulepe BRB - tulen kohe tagagi Orsmth - või midagi sellist Chill out - lase lõdvaks Tiksuma - aega veetma Past - nägu Karku alla ajama - püsti tõusma Ei jaga biiti - ei saa aru Nv - nädalavahetus Ära lugista - ära pabista Whatever - mida iganes Punuma - tantsima Pastakas - pastapliiats Näts - närmiskumm Kümpa - kümnekroonine Ära aja nahka - räägi selget juttu Rotikas - vastamata kõne Rott - vaene Lebotama - puhkama
Nõustades peab sul olema võrgustik. Nt lahutusprobleemid. Sul peab olema nö oma jurist. *objektiivsus mitteformaalsel on kunstimõõde liiga kõrge, et olla objektiivne * teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena. Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena. Nõustamisel arendatakse kliendi vastutustunnet, võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979). Väga palju vastutustunde õpetamist tuleb nõustaja käitumisest. Kui probleemilahendusoskus on puudulik, tuleb seda kliendile juurde õpetada. Rääkimise maht peaks olema u 70-30% kliendi kasuks. Kui kliendil on halb verbalisatsioon, siis kasuta tehnikaid (nt suunavad küsimused). Pärast tagasisidena ütle, et näe, täna tegime lisaks ka seda. Parem probleemilahendusoskus on kõrgharidusega inimestel. Mida kõrgem on haridus, seda parem on oletatavasti ka kohanemisoskus
tugivõrgustik ( mis siis saab, kui psühholoogi pole). Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena. Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena. Nõustaja aitab kliendil selgemini mõista tema elus toimuvat ning annab talle emotsionaalsete ja inimestevaheliste probleemide lahendamisel praktilist abi. Nõustamisel arendatakse kliendi vastutus-tunnet, võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979). Nõustamise detailsed eesmärgid (Nystul, 2006, Dietrich, 1999): 1. Arendada kliendi toimetulekuoskusi 2. Rahustada klienti 3. Julgustada klienti oma probleemile lahendust otsima 4. Korrigeerida kliendi käitumist, eesmärke, kohanemisviise 5. Aidata kliendil kriisiolukorras väljuda 6. Anda kliendile konkreetset nõu tema töö või olmeprobleemide lahendamisel kuhu peaks pöörduma, kust saab näiteks sotsiaalabi 7