Baikali järv 2012 Asukoht Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg
..............................................................................................10 SISSEJUHATUS Eestist 6000 kilomeetri ja neljapäevase rongisõidu kaugusel Siberis asub maailma sügavaim järv Baikal, 2 milles on viiendik kogu maailma vedelast mageveest ja mille ilu on vapustav. Baikali kandis olles tasub ära käia ka Burjaatia pealinnas Ulan-Udes, mis asub 500 km kaugusel Irkutskist. Kuigi linn erilise iluga ei üllata, siis sealsed kaks peamist vaatamisväärsust on pikka sõitu igati väärt. Ulan-Udest paarikümne kilomeetri kaugusel asub kaunis Ivolga klooster, mis oli Nõukogude Liidu esimene ja praegune Venemaa peamine budismikeskus. Linna keskväljakul, mille nimi on loomulikult Lenini väljak nagu enamikus Venemaa linnades, asub aga maailma suurim Lenini pea.
Päevase ja öise temperatuuri kõikumine on suur. Sajab peamiselt põhjaaladel ja mägedes, lõunapoolsed kõrbealad on kuivad. Mongoolia on päikeseline paik , aasta kolmel päeval neljast paistab päike. Ilm muutub kiiresti, mägedes on tavalised ootamatud lumesajud , kõrbes äkilised liivatormid. Pealinna ümbruses on suvel sageli äikesetorme. Transport Peamisteks transprdivahenditeks Mongoolias on rongid , bussid ja dziibid . Raudteid on pisut üle 2100 km, need kulgevad Ulan Ude (Burjaatia) Ulan Bator Peking (Hiina RV) suunal. Enamus maanteid (50.000 km) on teekatteta (97%). Reisil vahelduvad sõidupäevad peatumistega ühes või teises looduskaunis või ajaloolis-kultuurilise väärtusega paigas. Kogu reisi vältel läbitakse 5000-6000 kilomeetrit . Kohtadel on liikumine vaba, kohustuslikku ühistegevust pole. Reisi lisavõimalusteks on retked mägedesse ja kõrbe ning puhkus mõne järve ääres. Rahvas Mongoolias elab 2,4 miljonit inimest, neist 87% on mongolid
sest sademed tulevad sinna suures osas ida poolt Vaiksest ookeanist. 1.2.3.Sajaanid Sajaanid on mäestik Aasias Siberi lõunaosas. Ida-Sajaanid kulgevad Baikali ja Krasnojarski vahel loode-kagu suunas, Lääne-Sajaanid hargnevad Ida-Sajaanide keskosast edela suunas kuni Altaini. Suurim kõrgus 3491 meetrit (Munku-Sardõk).Ida-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas, mille ulatus Siberi lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa. Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m). Lääne-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Sapsalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb ta Kazõri, Uda ja Kizi-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega. Põhjast piirneb Lääne-Sajaan Minussinski ja lõunas Tuva nõoga
16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria. Mõjusfäärid (Mongoolia, Burjaatia, Afganistan, Põhja-Pärsia, Balkamid. Ida- Põhja Ookean Preisimaa Atlandi Euroaasia Vaikne ookean Kaug-Ida Balkanid Mandzuuri Pärsia laht India Ookean Euroaasia geostrateegilise võimu mude nekja ookeani vahel
annaabi.ee 
