G. Nerlich See raamat räägib reisijast kes reisib Indias ja jutustab kurja omadustest, prioriteetidest, plussidest ja miinustest. Linn Linna äärejooonides võib näha suuri vabrikuid, - Bombay on puuvillatööstuse keskus. Siis tulevad kuuekorrulised elumajad ja kirjud säravad valgusreklaamid, baarid, kust tungivad tänavale kriiskavad dzässirütmid, ja kauplused. Nende vahel on peened luksusrestoranid Liiklus Bulvaritel kihutavad tohutu suureid kroomniklist säravaid rõõmsavärviliseid sõiduautod. Politseinikud näevad suurt vaeva liiklusvoolu reeglipärastesse rööbastesse juhtimisega. Kõige paremini maailmas näevad seal olevat organiseeritud autobussiliiklused. Sadamas seisavad terved laevastiku välismaa India kaubalaevud Inimeste riietus Indias kannavad naised sarisid, pikki, kogu keha varjavaid kangaid, mis on hoogsas elegantsis ümber keha heidetud
16. Suur Prantsuse revulotsioon Jacques Turgot'i reformid ei täitunud. Sveitsi pankur Jacques Necker määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, kuid ta oli sunnitud võtma suuri laene suurte protsentidega ning 1788. aastaks oli Prantsusmaa võlg kasvanud ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati jumalateenistusega 4. mail. Istungid algasid Versaille's lossis 5. mail. 1789. Varsaille's toimunud vaidluste ajal kogunesid Pariisi bulvaritel ja väljakutel rahvakoosolekud, astusid üles kõnemehed. Neckeri vallandamist tõlgendati kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni
Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas" ja "Priimabaleriin". Alfred Sisley töödest hinnatakse eelkõige tema talvemaastikke. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Bulvaritel sõidavad ringi tohutud hulgad sõidukid ja jalutajad on kujutatud värelevate täpikestena. Üks tuntuim töö on "Montmartre`i bulvar õhtul ". Koos impressionistidega vaadeldakse ka Edouard Manet [eduaar manee] (1832-1883) loomingut. Tema oli aga noorte grupist vanem ja 1860-ndate alguses kuulsaks saanud kunstnik. Manet` nimi on kunstiajalukku sööbinud peamiselt kahe maali tõttu, mis tol ajal ühiskonnas suure skalndaali põhjustasid. Nendeks maalideks olid "Olympia" ja "Eine murul"
vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus (1981) Ajalooline hermeneutika Isik ja sootsium (haridus, terve mõistus, otsustusvõime, maitse, esteetiline kogemus) Kunstikäsitlus lähtub kogemusest. Kunst kui mäng. Kunst ja traditsioon. ,,Seal korteris ma tõesti unistasin, et ükskord ma põgenen Pariisi, jalutan bulvaritel, istun kohvikutes, naeratan inimestele ja nemad naeratavad mulle ja keegi ei saa mind sealt kätte, ei vanaema ega õpetajad ega mu oma elu. Nüüd olen ma siin, selles turiste täis ja ebasõbralikus linnas, vaevlen kuumuse käes, laman poole päevani oma urus ja ei tea enam, millest unistada. Ei viitsigi enam millestki unistada. Ja ära pääsenud pole ma millestki, see kõik on minuga kaasas, mu oma elu, vanaema, lapsepõlve umbne korter..
paradeerida, mis Tema Eminentsi hallid vurrukarvad turri ajas. Treville mõistis suurepäraselt tolle aja sõjapidamiskunsti, kus elati oma kaasmaalaste kulul, kui ei õnnestunud vaenlaste kulul elada. Treville'i sõdurid moodustasid elavate kuradite leegioni, kes peale tema ei kuulanud kellegi sõna. Palja kaela ja rinnaga, joobnud ja kriimustatud, kolasid kuninglikud musketärid, õigemini küll härra de Treville'i musketärid kõrtsides, bulvaritel ja mänguplatsidel, karjusid täiest kõrist, keerutasid vurre, täristasid mõõku ja müksasid naudinguga härra kardinali kaardiväelasi, kui neid kohtasid. Tuhande naljatuse saatel hakkasid nad keset tänavat kaklema; mõnikord mõned neist tapetigi, aga nad surid teadmisega, et neid taga nutetakse ja nende eest kätte makstakse. Ise tapsid nad aga sageli ja olid sealjuures kindlad, et nad ei pea vangikongis hallitama, sest härra de Treville ilmub jalamaid kohale, et neid välja nõuda