Ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva. Osavõtukutsed saadeti teistessegi kõrgkoolidesse ning 17.oktoobril 1817 saabus Jenasse umbes 500 tudengit 11 Saksa ülikoolist. Kogunemiskohast sõideti Esenachi, sealt mindi järgmisel päeval tõrvikrongikäigus Wartburgi lossi juurde, kus reformatsiooni algul oli elanud Martin Luther. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest kerkinud tulelõkkesse reaktsiooni sümboliteks kujunenud kaprali kepp, Hesseni sõduri pats, paavsti bullat meenutav paberirull ja tagurlikke raamatuid, kusjuures eeskuju oli võetud Martin Lutherist, kes omal ajal oli põletanud paavsti bulla. Järgmisel aastal, oktoobris 1818, toimusid Jenas ülesaksamaalised üliõpilaspäevad. Rohkem kui nädal aega kestnud kokkutulekul asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse seega senisest laiematesse hulkadesse. Keelati turniliikumine.
toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn koolitüli 14. s lõpust kuni u 1428, kui paavstikohtunik Montes de Camplo kinnitas paavst Martinus V 1424. a bullat, kus ta lubas rajada ühe kihelkonnakiriku juurde linnakooli. Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja dominiiklaste koostöös). PÜHA MIHKLI KOOLSTER Tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster rajati Püha Ventseli kabeli (pärast 1219) asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned. Seejärel rajas Gustav II Adolfi
Liidupäeva otsused olid soovituslikud. Rahvusliku liikumise kandjateks said üliõpilased. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool. 1817 otsustasid Jena üliõpilased tähistada kahte suurt tähtpäeva. Lutherliku reformatsiooni kolmesajandat ja Leipzigi lahingu neljandat aastapäeva. Kokku tuli umbes 500 üliõpilast üle Saksamaa. Korraldati tõrvikrongkäik Wartburgi lossi juurde. Pärast rongkäiku heideti tõrvikutest tehtud lõkkesse kaprali kepp, paavsti bullat meenutav paberirull ja taburlikke raamatuid. Nii üliõpilased kui professorid rõhutasid kõnedes Sakslaste ühtsust ning esitati nõue Saksamaa ühendada. 1818 toimusid Jenas üle Saksamaalised üliõpilaspäevad, kus asutati Üle-Saksamaaline Üliõpilasliit. Liidu värvideks kinnitati must- punane-kuldne. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsi liikumisse, st laiematesse rahvahulkadesse
Uus seadustik jäi kehtestamata. Füsiokraatlike ideede rakendamine valgustatud absolutismi poliitikas (Joseph II, Gustav III)- Joseph II- Tema meelest kõik inimesed vabad ja võrdsed, usuline tolerantsus. Tema ajal võivad protestandid ka riigis olla ja isegi ametikohtadel olla. Raamatukogus leidub Vatikani poolt keelatud kirjandust, ülikoolide professoritelt ei nõuta enam..., Kirik allutatakse riigi võimule, paavsti bullat tuleb enne riigi poolt 29 heaks kiita. Umbes kolmandik kloostristest sekundaliseeritakse. Rohkem füsiokraatlik pooldamine. Pärisorjuse järk-järguline kaotamine, algatuseks Kaliitsia piirkonnas. Tal on palju ka kameralistlike jooni, nt. korduskasutatav kirstu kasutamine. Gustav III- teostades 19. augustil 1772 absolutistliku riigipöörde. Gustav III kuulub valgustatud
annaabi.ee 
