· Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. · Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Diagnoosimine · Vestlus arstiga · EKG ja vereproov · Söömishäirete küsimustik · Toitumispäevik Ravivõimalused · kognitiiv-käitumuslik raviviis. Prognoos ja ennetamine · Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. · Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. · Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted
enesehalvustamine. Söömishäirete küsimustik Toitumispäevik Ravivõimalused Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv- käitumuslikul raviviisil. Prognoos ja ennetamine Pikk ja toetav ravisuhe. Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. Vanemad peaks tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted. Ülekaalulisus Liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geneetilised faktorid Elustiil Rasedus Ajukahjustus Ravimid sisenõristusnäärmete iseärasused või häired Sümptomid
Tavaliselt on elekrtolüütide ainevahetuse häired ,mille tagajärjel võib buliimikul esineda lihasnõrkust ,krampe ning südame rütmihäireid .Oksendamine võib kahjustada süljenäärmeid ja söögitoru ning põhjustada kõhuvalu ja iiveldust . Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-il jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt. Söömishäireid maailmast · 90% söömishäirete all kannatajatest on 1225.aastased naised · 80% lastest on enne 4.klassi jõudmist pidanud dieeti · Rohkem kui 50% 915 aastastest tüdrukutest teeb kaalu alandamiseks, 50%
kasu ka antidepressantidest, kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Prognoos Raskelt haigeid anoreksia all kannatavaid inimesi (kes oma haigust eitavad) tuleks ravida haiglas. Inimesed toibuvad sageli hästi alakaalust hoolimata. Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. Kunagi ei tohiks kaotada lootust, sest paranemisi on toimunud isegi 12 aastat kestnud raske häire puhul. Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-il jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt. Alkoholi ja ravimite kuritarvitamine viivad halvale prognoosile. Ravile pöördumata jäänute haiguse prognoosi kohta ei ole andmeid. Ennetamine Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste
ajaks umbes pooltel ravitutest. On leitud, et buliimia korral on kasu ka antidepressantidest , kuigi nende efektiivsus ei ole võrreldav kognitiiv-käitumusliku raviga. Ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni. Kasutusel on fluoksetiin, mis aitab serotoniini (neurotransmitter) taset ajus normaliseerida. Prognoos Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. 5-10 aasta jälgimisuuringute põhjal on tõdetud, et ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-il jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt. Alkoholi ja ravimite kuritarvitamine viivad halvale prognoosile. Ravile pöördumata jäänute haiguse prognoosi kohta ei ole andmeid. Söömishäired maailmas 90% söömishäire all kannatajatest on 1225-aastased naised.
Seda koodi tuleks pidada sobivaks ka patsientidele, kellel on kõik olulised sümptomid, kuid nõrgalt väljendunud. Seda kategooriat ei saa kasutada anorexia nervosa't meenutava söömishäire korral, mille põhjuseks on tuntud kehaline haigus. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 4.2 Buliimia Buliimia avaldub liigsöömishoogudena, mida häire all kanatav isik ei suuda kontrollida. Söömishoole järgneb tavaliselt kahetsus ja oksendamine. Peale selle võib buliimiahaige aeg ajalt paastuda ja ravimeid tarvitada, et vältida liigset tüsenemist. Kaal võib kõikuda normaalse ja ala-ning ülekaalu vahel. Söömine ja tüsedusehirm valitsevad nooruki mõtteid. Buliimaihaiged on sageli impulsiivsemad kui anoreksia haiged. Buliimiaga koos esineb isiksushäireid ja probleemset psühhoaktiivsete ainete tarvitamist ning ennastkahjustavad käitumist. Buliimiapatsiendi somaatiline seisund ei ole tavaliselt nii ohtlik kui raske anoreksia korral
vaginaalse verejooksuga anorektilised naised, kes saavad hormonaalset asendusteraapiat, kõige sagedamini kontratseptiivseid vahendeid). Samuti võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. (e) Kui algus on prepuberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad (kasvu seiskumine, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, primaarne amenorröa; poistel Bulimia nervosa Buliimiahaige piinab end tihti ülesöömisega ning seejärel kas oksendab, võtab lahtisteid, teeb trenni või paastub, et kaal ei suureneks. Ka buliimiku kinnisidee on olla sale, kuid ta ei suuda oma söömist piirata. Buliimia põhjused on psühholoogilised ja tihti tunneb seda põdev inimene, et tal jääb puudu enesekontrollist. Buliimiahood on erinevad - ülesöömist ja oksendamist võib ette tulla paar korda kuus, raskematel juhtudel aga kuni paar korda päevas. Ka see haigus võib kaasa tuua
annaabi.ee 
