linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km. Ventspils on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes. Ta on Ventspilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Ventspils kuulus Hansa liitu. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud nafta väljaveole (sadamasse raudteed ja naftajuhet pidi). Ta on kaubakäibelt suurim sadam Lätis ja üks suuremaid Läänemeres. Elanikke 42 200. Riia on Läti pealinn. Aub Daugava jõe alamjooksul
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel.
2) Eesti pidi otsima toetajaid ja sõpru suurriikide hulgast tekitades huvi Eesti vastu, et ohtlikus olukorras saada neilt abi ja toetust. 3) Jaan Poska idee sõjaline kaitse liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola kaitseliit. 4) Eesti peab toetama kõiki algatusi, mis võiksid kuidagi moodi maailmarahu ja eriti tegema tihedat koostööd rahvaste liitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; EestiLäti kaitseliiduleping 1923. Balti liit oli järgmine diplomaatiline samm, millega loodeti kindlustada julgeolekut. Eestit toetas Soome, andis varustust ja 1000 vabatahtlikut Eesti Vabadussõjas. Samuti Eesti toetas Lätit, vabadussõja ajal abistas Eesti Lätit Landeswehri sõjas. Balti riikide konverentsid toimusid Vabadussõja ajal 1919. aastal Tallinnas- Läti, Leedu, Poola, Soome välisministrid
Seejärel järgnesid aastatel 1921–1922 teised riigid, juulis 1922 USA. Balti riigid vahetasid omavahelise de iure tunnustamise noodid 1921. a kevadel. Rahvasteliiduga sai liituda alles siis, kui de jure tunnustus käes oli. Eriti Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaaviamaad olid vastu, kui Eesti üritas järjekindlalt kandideerida.Võeti vastu 22. sept 1921. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Soome, Balti riikide ja Poola konverentsil augustis-septembris 1920 Riias (Bulduris), mille tööfaasis osalesid ka Ukraina esindajad, arutati sõıjalise lepingu sõlmimise perspektiive. Sõjalises komisjonis kaaluti sellekohase lepingu erinevaid variante. Lepingule loodeti alla kirjutada pärast seda, kui kõik asjaosalised riigid on sõlminud Nõukogude Vene- maaga rahu ja Balti riigid on tunnustatud de jure
annaabi.ee 
