sajandil, on mõistetavalt pööranud nad praeguseks teisele teele. Buddhistlik ümberkujunemise võime paneb hämmastama ajaloolasi, kes on uurinud tohutu ajavahemikuga eraldatud algusaegasid ja lõpptulemusi, mis erinevad nagu nukk ja sellest arenenud liblikas, kirjutab dr. Edward Conze. Õigupoolest on see järkjärguline ühelt astmelt teisele viiv ühendus, mida ainult lähim vaatlus suudab tabada. ,,Buddhismi lühikeses ajaloos" läheb dr. Conzel korda meile kinnitada, et raskeim Buddhistlikus kirjanduses on esitada terviklik lühikokkuvõte kogu Buddhismi hõlmavast arengust, Buddhast kuni tänapäevani. Ta jaotab Buddhismi ajaloo nelja järku: 1)Vana Buddhism on suuresti ühtelangev sellega, mis hiljem sai tuntuks väikesõidukina 2)Suursõiduki tekkimine 3)Tantra ja tshan (zen) 4)Säilitab kõike eelnevat ja toob meid küsimusteni, mis ilmestavad kaasaegset Buddhismi Allikas: Edward Conze Buddhismi lühike ajalugu
Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis ta lapsepõlves mitmel puhul. Algkooliõpilasena sai talle selgeks, et ta on värvipime - daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus mulle oluline oli. Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on 4 ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva,
pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis ta lapsepõlves mitmel puhul. Algkooliõpilasena sai talle selgeks, et ta on värvipime - daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus mulle oluline oli. Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest on kirjutand ta oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks on ta nimetand Laur Pehapi, kes oli maja endise
puusepana Ameerikas ja töölisena Rootsis. Tal ei olnud lapsi, nii on Jaan oma vanavanemate ainus järeltulija. Jaani ema kaotas küll oma mehe tõttu võimaluse töötada prantsuse keele õpetajana ja pidi otsima muid võimalusi end elatada, töötades mitmeid aastaid 1950ndate alguspoole veterinaarbakterioloogia laboratooriumis. Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on nagu nimetatud seotud vanaisa kodu Kallastega. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis lapsepõlves mitmel puhul. Mõtles näiteks, kas siis, kui maailmas oleks ainult sinine värv, sinine oleks üldse sinine: tundis, et sinine on sinine vaid seetõttu, et on olemas muud värvid. Algkooliõpilasena sai selgeks, et on värvipime daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus talle oluline oli. Jõudis oma peaga lähedale ka Zenoni apooriatele. Nimelt küsis endalt,
annaabi.ee 
