Osiris Surnute, allilma ja ülestõusmise jumal. Horos - Pistrikupeaga jumal keda kehastas vaarao Anubis - Saakalipäine surma ja balsameerimise jumal. Nephthys Isise õde kes kaitses surnuid. Isis Emaduse jumalanna, Horose ema ja Osirise naine KOHALIKUD JUMALAD Külades ja linnades asusid ka kohalikud jumalad. Kui mingis piirkonnas sai mingi isik jõukaks jäi ta oma jumalale truuks ja tegi oma jumala võimsamaks. Tähtsamatel kohalikel jumalatel, nagu näiteks Bubastise Bastetil, olid oma templid. Oma jumal oli ka kõigil 42 provintsil ehk nomosel. SÕDA Egiptust ümbritsev kõrb ja meri pakkusid head kaitset, kuid egiptlased ise olid valmis oma territooriumi vaenlaste eest kaitsma. Nad laiendasid oma impeeriumi nii lõuna kui ka põhja poole, sest nad arvasid, et vaaraol on õigus valitseda kogu maailma. Vana ja Keskmise riigi ajal oli egiptuse sõjavägi väike. Uue riigis loodi nii jalaväge kui sõjavankreid hõlmav alaline palgaarmee. SÕJAVANKRID
auks püstitati templeid. Egiptlaste jumalad said suhteliselt hilja inimeste kuju. Esialgu jumalustasid egiptlased taimi, loomi ja sümboleid. Jumalanna Hator elas sükomooripuus, Jumal Nefertemi kehastas lootoslill, Jumalanna Neiti austati kilbina, millele oli naelatatud ristikujuliselt kaks noolt. Kõige sagedamini aga esinesid jumalad loomade kujul: jumal Hnuum oli jäär, jumal Horus pistrik, Tout iibis, Suhhos krokodill, Bubastise linna jumalanna kass, Buto linna jumalanna madu. Nende loomakujuliste jumalate kõrval aga austati ka looma ennast, kui ta oli märgitud teatud tunnustega. Tuntumaks neist oli apis - Memfise püha sõnn; talle sai osaks kõige suurejoonelisem kultus, mis on kunagi osaks saanud ühele loomale. Selle püha looma asukoht oli templis. Tema eest hoolitsesid preestrid. Kui sõnn suri, siis ta balsameeriti ja maeti pidulike tseremooniate saatel, tema kohale asus aga teine sõnn,
Bastet (lk 92) - Püha päev on 31. oktoober ning püha värv on roheline. Bastet oli ilu, viljakuse ja sünnituse jumalanna ning teda kujutati kassi pea ja naise kehaga olevusena. Basteti preestrinnad olid tuntud oma erootiliste rituaalsete tantsude poolest. Ta armastas muusikat ja tantsimist. Iga aasta korraldati tema auks mitmeid festivale. Üks nendest toimus 4 saj. eKr Bubastise templis, kuhu sõitis umbes 700 000 inimest üle kogu Egiptuse. Külaliste hulgas oli ka Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos (elas u 486-425 eKr), kes oma märkmetes kirjeldas neid pidustusi. Jumalanna Basteti tempel (lk 92)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus,
või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms). Nõiduseks nimetatakse vahel ka nõidumise konkreetset rakendust või nõidumise tulemust. · Basti tempel (lk 89)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse kohaselt oli tempel väga ilus ja uhke ning oli tehtud punasest graniidist. Keskel oli salu ja jumalanna kuju. Igal pool olid kassid
annaabi.ee 
