alajaotuste kaupa, näeme, et 1 protsendipunkti võrra on tõusnud toidu (moodustab nüüd 41% kogutarbimisest) ning muude kaupade ja teenuste (21% kogutarbimisest) osakaal, 2 protsendipunkti vôrra suurenesid eluasemekulud (16% kogutarbimisest). Vähenes garderoobikaupade ning alkoholi ja tubaka osakaal. Tulude jaotus Peretulude struktuuris on vôrreldes 1992. aasta II poolaastaga 1993.a. suurenenud töötasu (1 protsendipunkti vôrra, moodustades nüüd 50% brutotulust), maksude (2.2 protsendipunkti, 14.9% brutotulust) jasotsiaalkindlustuse (1.4 protsendipunkti, 8.8% brutotulust) osakaal. Kahanenud on valuutatulud (3.2 protsendipunkti, 1.8% brutotulust) ja stipendiumid (0.3 protsendipunkti, 0.2% brutotulust). 1993. aastal lõppes tulude järsk diferentseerumine. Aasta lõpukuude tulujaotusnäitajad sarnanevad aasta alguse omadele. Vaid II ja III kvartalis oli tulude erinevus suhteliselt suurem. Keskmiselt saab 40% vaesematest peredest 18% tuludest
ni kõigist makstavatest palkadest, tulud kaasaarvatud, pluss või miinus aasta avatulemused. Kõigil juhtudel on maksuperioodi pikkus kvartal. Aruanne tehakse iga kvartali järgse kuu 15. kuupäevaks. Töötuskindlustuse saamiseks on töötajal vajalik teha makseid töötuskindlustusfondi (A- kasse). Töötuskindlustusfondi puhul pole tegemist riiklike maksetega, vaid vastavad fondid on eraõiguslikud (ja moodustatud valdavalt erialaste ametiühingute juures). Lisaks arvatakse brutotulust maha tervishoiumaks (sundhedsbidrag), mille määr on 8%. 3.7. Omandimaksud Omandimaksudeks on maamaks, omandi väärtuse maks ja hoonemaks. Maamaksu tasutakse aastas maa väärtusest 10 % riigile ja 6-24 % kommuunile (näiteks Kopenhaagenis on maksimaalsed 24 % kuigi Kopenhaageniga piirnevas Gentofte kommuunis, mis on sisuliselt Kopenhaageni eeslinn, on kohalik maamaks vaid 6 %). Omandi väärtusmaksu tasuvad
mänguautomaadid pandi üles juba 1920ndatel aastatel. Kuna tulusalt ärai hallata tahtjatesat polnud puudus,siis vaid heategevusorganisatisoonidelt. 1933.aatal sai eesit loa hasartmänguse korraldamiseks Eesti Punane Rist. EPRi peavalitsus sõlmis lepingu Tarutu Telefonivabrikuga, et vabrik valmistab 300 mänguatutomaati, paigutab need ja kontrollib töötamist. EPR vabrikule raha ei maksnud vaid loobutas kolme aasta jooksul mängude brutotulust 40 protsenti ning pidi töökorras aparaadid saama oma valdusse 1936 a. Mänguaparaadid valmistati patendi alusel ja üks masin maksis 200 krooni. Kogu Eesti paigutati umbes 300 mängumasinta, Tallinna 90, Tartu 60, Rakveres 11 Haapsalus 6 jne. Aparaadid paigutati kovikutesse, restoranidesse, kõrtsidesse, söögimajade ruumidesse. Juba esimese tegevusaastaga andsid rahva suus ,,kerjamismasinateks,, Ristitud mänguaparaadid tõid omanikule 2-3 miljant krooni puhatalt.
Juriidiliste isikute väljamaksetelt (erisoodustused, dividendid, kingitused-annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist vastava koefitsiendiga (0,79). Sisuliselt tuleb maksusumma leidmiseks juriidilise isiku netoväljamakse korrutada arvuga 21/79. Sellisel viisil netoväljamakse alusel arvutatud tulumaksusumma võrdub 21%-ga brutotulust. 12. FIE ja Käibemaks. FIE, kelle maksustatav käive , v.a. import, ületab aastas 250 000 krooni, on kohustatud end maksuametis registreerima käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena tekib FIE-l automaatselt kohustus registreerida end Äriregistris. Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Käibemaksuga maksustatakse: · käive (v
annaabi.ee 
