Erinevad uuringud on näidanud, et meeste palgatase on märgatavalt kõrgem kui naistel. Seega võib oletada, et piirkonnad, kus on kõrgem meeste osakaal, on ka kõrgem palgatase. Seega on töö autorid testitavasse mudelisse lülitanud ühe muutujana ka meeste osatähtsuse kogu tööhõivest. Koostatava ökonomeetrilise projekti eesmärgiks on uurida haridustaseme (kõrgharitute osakaal), töökoha asukoha (linnalises asulas elavate inimeste osakaal) ja meeste osakaalu seost brutopalgaga Eesti 15 maakonna põhjal perioodil 2005-2008. Vastav periood on valitud lähtuvalt andmete kättesaadavusest statistikaameti kodulehel ning pidades silmas ka seda, et töös kasutatav valimi maht oleks regressioonanalüüsi läbiviimiseks piisav. Lähtuvalt projekti eesmärgist otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: Kas kõrgharidusega inimeste osakaal tööga hõivatutes ja brutopalk on omavahel seotud (ning milline see seos on)?
2009 ja 2010 kolmanda kvartalit võrreldes on märgata tõusu palgas 104 krooni ja tõõjõu kulus 50 krooni. Majandus hakkab uuesti pead tõstma ning see peegeldub ka palkade ja tõõjõukulu kasvuna. Kuna 4 (oletatav/loodetav) majandustõus on alguses ja pole Eestisse veel täielikult jõudnud on kasv suhteliselt väike. 2010 III kvartali keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on 'finants- ja kindlustustegevus' ning 'info ja side', vastavalt 19 753 ja 19 731 krooni kuus. Nendes 5 valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 27 041 ja 26 898 krooni. Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on 'muud teenindavad tegevused' ja 'majutus ja toitlustus', vastavalt 7 627 ja 7828 krooni kuus. Tööjõukulud on 10 386 ja 10 572 krooni kuus töötaja kohta.
tööjõukulu tõuse, saame järeldada, et tegemist on majanduse kasvuga, mis peegeldub ka palkade ja tööjõukulu kasvuna. 3. 2014 aasta keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta 4 Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016) Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057. Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on ,,finants- ja kindlustustegevus" ning ,,info ja side", vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot. 5 Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on ,,muud teenindavad tegevused" ja ,,majutus ja toitlustus", vastavalt 557 ja 629 eurot kuus. Tööjõukulud on 749 ja 846 eurot kuus töötaja kohta.
Järgnevatel aastatel on töötute osakaal Tartu maakonnas stabiilselt langenud, mis 2005. aastal oli ainult 4,5 %. Harju maakonnas on olnud uuritavate aastate kõrgeim töötuse protsent 2001. aastal 11,6 % ja madalaim 2006. aastal 4,3%. Eesti keskmine töötuse protsent on langenud 2003-2006 iga aastaga paari protsendi võrra. Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3. Brutokuupalga muutused Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmise brutopalgaga Palkade erinevusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi. Peamiseks põhjuseks on piirkonna üldine elatustase, ettevõtte palgapoliitika, piirkondlikust üldisest elatus- ja palgatasemest. Eesti majanduskasv on olnud viimased aastad suur ja see on toonud kaasa brutokuupalga kasvu. Tabel 1. Keskmine brutokuupalk Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 Näitajad Keskmine brutokuupalk, kroonides
1) töötuskindlustusmakse 0,6% ( 0,006*5000 kr = 30 kr ) 2) pensionikindlustusmakse ( II sammas) 2% ( 0,02*5000kr = 100 kr) 3) maksuvaba tulu 2250 kr 4) tulumaksuga maksustatav tulu ( 5000 30 100 2250 = 2620 kr) 5) tulumaks 21% ( 0,21*2620 = 550.20 kr ) 6) netopalk (5000 30 100 550.20 = 4319.80 kr) Praktiline töö 3. Leia ettevõtte tööjõukulud. Firmas on 3 töötajat, brutopalkadega 5000 kr, 7000 kr ja 11000 kr. Firma maksud: Näide , kui firmas on üks töötaja brutopalgaga 5000 kr 1) ettevõtte töötuskindlustusmakse 0,3% ( 0,003*5000 = 15 kr ) 2) ettevõtte sotsiaalmaks 33 % ( 0,33* 5000 kr = 1650 kr ) 3) tööjõukulud kokku ( 5000 + 15 + 1650 = 6665 kr) Mõtle, kuidas "ümbrikupalkade" maksmine, mõjutab ettevõtet , töötajat ja ühiskonda? Kas makse maksab maksta? Koosta tabel " Ümbrikupalkade plussid ja miinused" arvestades erinevate osapoolte huve. Praktiline töö 4. Mõtle, mis on konkurents? Mis on kõlvatu konkurents? Tutvu konkurentsiseadusega :
annaabi.ee 
