S. Freud sündis 1856 aastal Freibergis, kuid kolis koos perekonnaga üsna pea Viini. Ta oli väljapaistev õpilane, keda hellitati lapsepõlves palju ning Sigmund oli ilmselgelt oma esmasündinuna vanemate lemmik laps. Olenemata suurepärastest teadmistest ei olnud juudist Freudi karjääri valik kerge. Kogu keskkooli aja oli Sigmund huvitatud juurast, kuid kasvav vaimustus Charles Darwini teooriate vastu viisid tema seitsmeteistkümneselt arstiteaduskonda astumiseni. Ernst Brucke oli see mees, kes lõppude lõpuks noormehe tähelepanu püüdis ning kelle mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Sigmund avaldas oma töid kaladest ning teistest madalama närvisüsteemiga loomade histoloogiast Brucke Instituudis, kus enamuses tööd ka vastu võeti. Pärast lõpetamist ning magistri kraadi omandamist leidis Freud, et tema karjäär oli olnud ebarealistlik, kuna uurimisalast karjääri said lubada endale vaid jõukad, kuid
väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni. Maailmakuulus Ernst Brucke tähelepanu püüdis noore Freudi ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud puhtalt uurimisalane karjäär oli täielikult ebarealistlik. Uurimisalasele karjäärile oli eelisõigus neil, kes olid jõukad ning Freud oli vaene ja sõltus ikka veel isa rahanduslikust abist. Siis
vähktõvene. Deutsch soovitas suitsetamisest loobuda ja kasvaja eemaldada. Freudi raviarst oli Marcus Hajek, kelle kompetentsuses kaheldi. Hajek läbis ebavajaliku kosmeetilise operatsiooni mille käigus ja hiljem Freud peaaegu verest tühjaks voolas. Hiljem, kui Freud uuesti Deutsch´i jutule läks, selgus, et Freud vajab veel üht operatsiooni, kuid hoidus Freudile ütlemast, et tal on vähk, kartes, et Freud võib tahta oma elu lõpetada. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucke mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Freud avaldas arvukalt uurimusi seoses oma tööga Brucke Instituudis, mis hästi vastu võeti ning enamus neist töödest käsitles kalade ja teiste madalamate loomade närvisüsteemi histoloogiat. Alles peale lõpetamist ja oma M.D kraadi kättesaamist avastas Freud, et tema poolt igatsetud
Praegu me ütleks, et ta spetsialiseerus bioloogiale ja tal läks lõpetamiseks aega 7,5 a, mis on vähemalt kolm korda normaalajast pikem aeg. Osaliselt oli selle viivituse põhjuseks ka tema kindlusetus selles osas mis suunas tema elu peaks minema. Lisaks kõigile kohustuslikele loengutele ja laboripraktikale keemias, psühholoogias ja anatoomias, osales ta ka filosoofialoengutel ning mingis faasis kaalus medistiiniõpingute lõppedes ka filosoofiakraadi kaitsmist. Maailmakuulus Ernst Brucke oli see, kes lõpuks noore Freudi tähelepanu püüdis ning andis talle tema esimese professionaalse identiteedi tunnetuse. Brucki mõju all otsustas Freud saada uurivaks psühholoogiks. Brucke oli üks, kes kuulus sellesse psühholoogide gruppi, kes võitlesid innukalt mehhaanilise determinismi eest bioloogia teaduses. See ideoloogia oli Freudile ahvatlev ja mõjutas tema mõtlemist veel aastaid hiljemgi, kui ta oma isiksusteooriat välja arendas. iskolmekümnendates ja ei hüljanud oma
Projekteeris ühe pere elamuid, mis olid hästi liigendatud, et igasse ruumi valgus paistaks. Sobitas kokku kivi, betooni ja klaasi. Võttis kasutusele ka nurgaaknad. 2.Ekspressionism Erinevalt fovistidele ei taotlenud ekspressionistid ilu vaid rõhutasid sisu. 1905 asutasid noored kunstnikud Drestenis kingsepa töökojas kommuuni, et demonstreerida põlgust ja protesti enesega rahul olevat kodanluse ja tema kultuuri vastu. Rühmituse nimi- Die Brucke ehk sild. Rühmitus korraldas näitusi, mida saatsid skandaalid ja andsid välja aastaraamatuid ehk almanahhe. Rühmituse tuntuim liige Ernst Ludwig Kirchner. Saksamaal tegutses ka teine rühmitus Ber Blaue Reiter- sinine ratsanik. Tegutsesid Munchenis. Loomingus kajastusid ka I MS koledused. Värvid olid räiged ja porised. Ekspressionismile tegi lõpu 1933 Hitler, kes kuulutas ekspressionismi mandunud kunstiks ja tuli hävitada. Ernst Ludwig Kirchner
· monumentaalne jõud · kuiv, kerge, asjalik, tugevalt toonitud plastilisus ja suure huvi perspektiiv ning lühenduste probleemide vastu. · "San Luca altar" · "Kristuse leinamine" · "Võidu Madonna" · "Parnassus" 3. peatükk Madalmaade maalikunst · inimese keha kujutamine oli eisejärguline · ei olnud kindlaid reegleid · kirjakeeleks prantsuskeel · tahvelmaalid · piltvaipade töökoda · tööstus ja kaubanduslinn Brucke (Brükke) Jan van Eycke · maalikoolkonna rajaja · maalis koos venna Hubert van Eyckega "Genti altar" i Alustades maali vasakult: Aadam, laulvad inglid, neitsimaarja, Jumal, ristija Johannes, musitseerivad inglid, Eeva. Alumises reas on Jumala kohtumõistjad, sõdalased, talle kummardamine/ohverdamine (lambatall - Jeesus Krisuse lunastava ohvri sümbol, neljast ilmakaarest lähenevad pühakud, kompositsiooni ühendavad kiired)
annaabi.ee 
