Skandinaavias, täpsemini Lõuna - Skandinaavias Gothiscandzas (mida nad on pidanud oma algkoduks) ja hiljem asunud elama praegusesse Poola. Võib hoopis arvata, et nad germaniseerusid kui germaanid rändasid nende alale (Poola).10 Uurides aga skandinaavlaste kujunemist enne maaviljeluse aega, pakub Kalev Wiik välja, et tänaste skandinaavlaste (ja germaanlaste üldiselt) esivanemad tulenevad Ibeeria 11 ja Ukraina refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes
asuda. Sedamööda, kuidas jääkate sulas, tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Leitud on küttide peatuspaiku. Rootsi alalt on leitud kolme hilispaleoliitilise kultuuri jälgi. Need on Hamburgi kultuur, Bromme ultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud. Hilispaleoliitikumis leidsid aset suured kliimamuutused. Kõige vanemal ajal oli tõenäoliselt tegu arktilise tundrataimkattega, mis hakkas välja vahetuma edamööda, kuidas kliima soojenes. Jääaja lõpus kadusid paljud paleoliitikumile iseloomulikud loomad, nagu karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis), mammut ja Megalocerus giganteus, kuid lühikese
kr varamesoliitikum, 6500-5000 e.kr hilismesoliitikum; arheologiline kultuur:kunda kultuur 5000-2500 e.kr periood: keraamikaga kiviaeg; 5000-4000 e.kr varaneoliitikum;4000-3000 e.kr keskneoliitikum;3000-1500 e.kr hilisneolitikum; arheoloogiline kultuur:5000-4000 e.kr narva kultuur, 4000-3500 e.kr kammkeraamika, 3500-1500 e.kr hiline kammkeraamika, 3000-1500 e.kr nöörkeraamika kultuur 19000-9500 eKr Hispaleoliitikum-Hamburgi kultuuri nooleotsad, Bromme tüüpi nooleotsad (Leedu) 9500-4900 e.kr Mesoliitikum- Swidry kultuuri nooleotsad (Leedu)- siia kuulub Kunda kultuur -kriidiladestu tulekivist esemed, Pulli tüüpi nooleotsad, tulekivid, kivikirved, sarvest ja luust esemed(Pullis kobras, põder ja Sindi-Lodjal metssiga,viiger)- asulakohad Kesk ja Põhja- Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e
vahest ka mitut erinevat. Viimane jääaeg sundis rahvastiku koonduma piirkondadesse, kus see üle elati. Elasid Ibeeria ja Ukraina refuugiumites, ühes elasid baski keele kõnelejad, teises algsed soome - ugri hõimud. Kui jää taandus, siis mõlemalt poolt rahvas liikus põhja poole, kohati toimus ka segunemine. Paleoliitikumi lõpus olid Euroopas levinud kolm kultuuri: Ahrensburgi (väiksem kui kaardil), Swidryi (suurem kui kaardil) ja Bromme`i. Mesoliitikumi lõpus on kultuure Läänemere ümber palju. See oli aeg mil jää oli täielikult taandunud. Need kultuurid ei olnud sarnased, esemed on erinevad. Arheoloogiliste kultuuride juures tuleb arvestada kohalikku keskkonda, millest töö - ja tarberiistu valmistati. Arheoloogid nim varasemat teooriat kolme rändamise teooriaks (kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika) ja uut teooriat ühe rändamise teooriaks. Maaviljelus hakkas Euroopas levima 7000 eKr. On välja pakutud, et
annaabi.ee 
