o Biolagunev materjal linnakeskkonnast (haljastusest, toitlustusest) o Puidutööstusest o Tööstuslikud jäätmed o Reoveepuhastusel tekkinud jääkmuda o Muud orgaanilised jäätmed Tavalisemad põllumajandusest taimse päritoluga jäätmed on: o Põhk teravilja tootmisel o Heinajäägid o Köögivilja tootmisel tekkinud jäägid o Sõnnik Loomade sõnnikutootlikkus tonni sõnnikut (ilma aluspanuta) aastas 400kg looma kohta keskmiselt on: o Broileritel 4,5t o Lammastel 6 t o Hobustel 8 t o Lihaveistel 8,5 t o Piimaveistel 12t o Sead 16t Elusloomade sõnniku kvaliteet ja koostis sõltub sellistest faktoritest nagu: looma tüüp, vanus, kaal, toit ja alusmaterjal. Põhilised elemendid elusloomade uriinis on lämmastik, fosfor ja kaalium. Keemilise koostise võib jagada orgaaniliseks ja mitte orgaaniliseks fraktsiooniks. Orgaaniline fraktsioon sõnnikus
Pikaajalistesse ebasobivatesse tingimustesse ei sobi nt :tamm 27. Mis on Lindemanni ökoloogiline püramiid?10% energiast kandub edasi 28. Milliseid suurusi võib paigutada ökoloogilise püramiidi x- teljele. Biomassi energia 29. Mis on energia ülekande seaduspärasused 2. ja 3. püramiidi taseme vahel. Karnivooridele kandub alla 10% herbivooridelt 30. Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kelle on see kõige suurem? Miks? Kõige suurem broileritel, sest kulutused elutegevuseks on väikesed ja seega effektiivsus suur 31. Nimeta vähemalt kolm faktorit, kuhu kulub energia üleminekul järgmisesse tasandisse ja too näiteid selle erinevuse kohta erinevatel loomagruppidel Lindemanni reegel.Selleks, et 1 põld toidab ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10x rohkem jäneseid ehk siis 50 kg jäneseid. Selleks, et 50 kg jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10x rohkem taimi ehk 500kg taimi.
tootjaid, herbivoore, karnivoore, lagundajaid Milliseid suurusi võib paigutada ökoloogilise püramiidi x-teljele. Energia, arvukus, biomass 25 Mis on energia ülekande seaduspärasused 2. ja 3. püramiidi taseme vahel Karnivoorid saavad herbivooridelt alla 10%. 26 Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kelle on see kõige suurem? Miks? 1 kg liha tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Kõige suurem broileritel, sest kulutused elutegevusele on väiksed ja seega efektiivsus suur. 27 Nimeta vähemalt kolm faktorit, kuhu kulub energia üleminekul järgmisesse tasandisse ja too näiteid selle erinevuse kohta erinevatel loomagruppidel - seedimine, liikumine, FS, hingamine 28 Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat.
reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 28. Milliseid suurusi võib paigutada ökoloogilise püramiidi x-teljele Biomass, energia, arvukus. 29. Mis on energia ülekande seaduspärasused 2. ja 3. püramiidi taseme vahel? Karnivoorid saavad herbivooridelt kuni 10%. 30. Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kellel on see kõige suurem? Miks? 1 kg liha tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Kõige suurem broileritel, sest kulutused elutegevusele on väiksed ja seega efektiivsus suur. 31. Nimeta vähemalt kolm faktorit, kuhu kulub energia üleminekul järgmisesse tasandisse ja too näiteid selle erinevuse kohta erinevatel loomagruppidel. Kulub elutegevuseks, paljunemiseks, saaklooma püüdmiseks (r- ja K-strateegia loomad, herbivoorid ja karnivoorid). 32. Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus?
päeva. · Haiguse kliiniline avaldumine sõltub linnu vanusest, immuunstaatusest ja viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. · 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus, köha ja nõrevool ninast. Linnud on apaatsed, isutud ja võib esineda äkksurma juhtumeid. Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. · Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. · Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad · Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. · Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. · Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed
päeva. Haiguse kliiniline avaldumine sõltub linnu vanusest, immuunstaatusest ja viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus (hingavad avatud nokaga), köha ja nõrevool ninast. Linnud on apaatsed, isutud ja võib esineda äkksurma juhtumeid. Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad. Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis
annaabi.ee 
