Frans Hals 1580-1666 Biograafia Oli Hollandi maalikunstnik Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana Tegeles põhiliselt portreede maalimisega Oli üsna kuulus Suri 1666 Haarlemis, maeti Bavo kirikus Looming Rohkem tuntud just ome portreede eest( Isaac Massa, Pieter van den Broecke) Tegi grupi portreesi, iga tegelane pildil oli erinevas olekus või poosis( Adriani Vibukütid) Tema stiil muutus pidevalt, lõpuks domineeris piltidel must värv ja muutus ka laisamaks, enam ei pööranud tähelepanu detalidele Mõjud Frans Hals oli eeskujuks oma vennale Dirck Halsile, kes oli samuti maalija Pojad hakkasid kah maalijateks Teised kunstnikud kellele Frans oli eeskujuks: Jan Miense Molenaer (16091668) Judith Leyster (16091660), Haarlem
Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus.
hajutatud valgus abikaasa (lõi ruumilisuse) Põhiesin ->Tüdruk pärliga ->Püha Georgi ->Puuviljavanik ->Metsavaade daja ->Piima kallav laskurite kompanii krutsifiksiga ->Middelharnise tööd teenijatüdruk bankett allee (Meindert ->Härrasmees ja ->Pieter van den Hobbema) veini oov daam Broecke portree ->Delfti vaade ->Kunstnik oma ateljees NB! Kuulus animalist oli Paulus Potter (“Hobused aasal”) Rembrandt Harmensz van Rijn (Holland, 17. saj) - multifunktsionaalne kunstnik; maalide süžeed olid sarnased teiste kunstnike omasdele kuid tema kujutatud stseenid ja portreed olid üldistavad ja seega sügavama sisulised; teosed analüüsisid enneolematult peenelt inimese hingeelu; väline ilu ja füüsiline
mütoloogiast laenatud süzeedele. · Maastiku kujutati ilma Pieter de Hooch. Naine ja teenijanna ilusatamata. õues. Peamised zanrid - Portreemaal Sageli grupiportreed. · Üks kõige aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandalane Frans Hals. · Sidus tihti üksikportreed olustikulise tegevusega. · Tabas momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemalt. Frans Hals. Pieter van den Broecke portree. Peamised zanrid - Olustikumaal Click to edit Master text styles · Väike formaat. Second level · Kunstnikud võistlesid Third level Fourth level
· 14. sajand esimene dokumenteeritud tõestus kohvi(Sufid kutsusid qahwa) tarbimisest Jeemenis · 15. sajand tutvustati kohvi Mekas ja levis kogu Islami maailmas. · 1511 keelati esimest korda Mekas kohv. · 1554 avati Istanbulis esimesed kaks kohvimaja. · 1599 mainiti kohvi inglise keeles. · 1609 esimene kontakt Euroopa laevandusettevõtte, Briti Ida-India kompanii ja Jeemeni sadama Mocha ametnike vahel. · 1616 Hollandi kaupmees Pieter van der Broecke korraldab salaja kohvi taimede väljavedu Mocha sadamast. Need istutati edukalt Amsterdami botaanika aeda, muutumas esivanemaks kõigile Hollandi istandustele Aasias ja Prantsuse istandustele Lääne-Indias. · 1650 esimene Inglise kohvik avati Oxfordis, Liibanoni juudi Jacobi poolt. · 1658 Holland istutab kohvi Ceylon'is. · 1660 1869 tonni Egiptuse ,,Mochat" veeti Merseilles'i. 1665 Türgi suursaadik Kara Mehmet (saadetud Ottoman Sultan Mehmet IV poolt) propageeris kohvi Viinis.
Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik Broecke portree Haarlemi nõid Rembrandt Harmenz van Rijn Alustas väikeste väga ühtlaselt maalitud piibliteemadega. Oli maalija ja ka graafik. Kunstniku tähelepanu keskpunktis seisis alati inimene tema psüühika, meeleolu, hingeeluga. Tema looming on kinnine, sügav, probleemirikkam, vaoshoitud. Peamiseks väljendusvahendiks oli eriliselt peen heledate ja tumedate toonide astmestamine. 1634. a. abiellus ta rikka Saskiaga, selle ajajärgu maalid on väga elurõõmsad ning julged
annaabi.ee 
