ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. Ussikest nöökides nõuab kirjanik talt inimeseks saamist. ,,Paks ja peenike"(1883). Tsehhovi novell ,,Paks ja peenike" on ehitatud üles samas laadis nagu ,,Ametniku surm". 19. Sajandi humanistliku kirjanduse tavapärane süzee oleks veennud lugejat peenikese kõrgetes inimomadustes ning paksu mõnes puuduses
,,Unustanud, aga enesel on tigedus silmis," mõtles Tservjakov, vaadates kahtlevalt kindralit. ,,Ei taha enam kõneldagi. Peaks talle selgitama, et ma sugugi ei tahtnud...et see on looduse seadus, muidu mõtleb, et tahtsin talle sülitada. Kui praegu ei mõtle, siis mõtleb hiljem!..." Koju jõudnud, jutustas Tservjakov naisele oma mühaklusest. Talle paistis, nagu oleks naine suhtunud juhtunusse liiga kergemeelselt; ta ainult ehmus, aga pärast, kui kuulis, et Brizzalov on ,,võõras", rahunes jälle. ,,Kuid siiski, sa mine palu vabandust," ütles ta. ,,Mõtleb veel, et sa ei oska publiku hulgas käituda!" ,, See`p see ongi! Ma vabandasin, aga tema kuidagi imelikult... Ei öelnud ühtegi mõistlikku sõna. Ega olnudki mahti kõnelda." Järgmisel päeval ajas Tservjakov selga uue univormi, laskis juukseid pügada ja läks Brizzalovile seletama...Kindrali vastuvõtutuppa astudes nägi ta seal palju palujaid, aga
Ametniku surm Tegelased: Ivan Dmitrits Tserjakov, tsiviilkindral Brizzalov, Ivani naine Ivan Dmitrits Tserjakov on teatris ja piserdab aevastades üle tema ees istuva tsiviilkindrali Brizzalovi. Pärast seda tunneb ta häbi ja vabanda. Kindral aga ei suhtu vabandusse piisavalt positiivselt ja Ivan peab vajalikuks senikaua vabandada, kuni kindral talle andestab. Kindral on ärritatud, et teda sellise väikese asja pärast tülitatakse, käratab ametnikule. Ametnik tuikus koju, olles hirmunud ja ehmatanud, ning suri. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud
ees. Süzee põhineb väikeametniku ja kõrge ülemuse kokkupõrkel. Istudes teatris ning etendust nautides juhtus Tservjakovil inimlik äpardus. Mõistes, et ta piserdas üle enda ees istuva teedevalitsuses töötava tsiviilkindrali Brizzalovi, oli ta meelerahu kui käega pühitud. Tservjakov tundis, et peab ametniku ees vabandama, et too teda matslikuks ei peaks. Ta teeb seda oma äärmiselt pealetungival viisil ning tagajärjeks on tõsiasi, et Brizzalov vihastab ta peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. 13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast. Looming: Esimene looming ilmus Muti varjunime all ,,Postimehes" Underi enda teadmata. ,,Sonetid" esikkogu 1917 Siuru kirjastuse raames. Under sokeerib vanameelseid vabameelsusega armastusest kõneledes. Luuletused on värvikad. Läbi on põimunud armastus- ja loodustemaatika
annaabi.ee 
