aastane ja ta käib 10. klassis. Ta otsib seda ja ainust armastust kes on korralik ja hoolitseks tema eest. Tal oli ennem kaks poissi, aga nemad tahtsid ainult pidu panna. Peale selle tahtsid nad isa ja Ena otsima minna. Juss läks kodust ära ja Maili läks vanaema juurde. Juss sai tasuta tuupi kus ta kohtas Birtiga ja armus temasse. Juss tuli Eestisse tagasi. Memm tuleb vastu ja toimuvad isa matused, ema sai haiglas terveks. Kaupa ütles et tal on Aids. Juss tahtis Britile kirjutada, aga ei saanud sõnu öelda. Juss päris memmelt oma isa kohta. Juss kõndis ja sai lõpuks selgeks et see mees kes pidi olema Jussi isa oli hoopis mingi muu mees ja Jussi pärisisa oli vanglas. Kõige lõpuks sai Jussi ema haiglast välja ja isa saadi ka vanglast välja. Nad elasid elulõpuni hästi edasi.
Võeti kasut ka kaevikuid, miinipildujaid ja mood sidevahendid.rastavägi kasutu. Kolmikliit&selle eesmärgid-kandev jõud Sks,sooviti uusi alasid haarata, /algul sks&austria-ungari, liitus ka itaalia, teistele EUR ei meeldinud. Wilhelm2 keeldus pidamast lubadust, et ei ründa Prants&Vene Austria-Ungarit. Vene&Prants sõlm sp liidulepingu, et aitavad teineteist. Nendega ühines ka Ingl/oli vaja võimsat laevastikku, sp võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid väljakutse britile, Sks eesmärk purust Prts, kehtestada võim Euroopas, kolmikliidu nõrgimaks lüliks ITA,liitumise põhjus kaitse prants võimaliku rünnaku vastu, ita&a-u vaheline vaen süvenes, paranesid suhted venega. Atant&selle eesmärgid-kand j Prts, soov vähendada sks jõudu&saada tagasi elsassi&lotring, venemaal sama soov, kuid suurim vaevlane türgi&sellega seoses ka a-u, ingl ei andnud lubadust nende 2 poolele sõtta astuda. / ingl&prants
pealetung, Saksamaa ja Jaapani purustamine. lend-lease- abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste -muudatused sõdimisviisides ja sõjatehnikas suhtes II maailmasõja ajal. Rendile ja laenuks anti relvi, -sõja tulemused ja muudatused maailma poliitilisel kaardil lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari ja jõudude vahekorras, ühiskonnas väärtuses. Enamus läks Britile, aga ka NSV-le. Talvesõda- sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. -Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj
Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse nõude
Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse nõude
Kuna äri globaliseerumine toob ärijuhte üha sagedamini kokku, muutub järjest selgemaks, et põhimõisteid ja väärtushinnanguid ei saa võtta üheselt. Sekretäride kohustuslike kompetentside hulka kuulub väga palju dokumendihaldusega seotud tegevusi. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Sõna „leping“ on kerge ühest keelest teise tõlkida, kuid mõistena on sel mitmeid tõlgendusvõimalusi. Lewis (2003, lk 20) nendib, et Šveitslasele, skandinaavlasele, ameeriklasele või britile on leping midagi, millele kirjutatakse alla, et sellest siis kinni pidada. Allkirjad osutavad, et tegemist on millegi lõplikuga. Jaapanlane seevastu suhtub lepingusse kui algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kirjutada 7 või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid millele on alla kirjutatud, et vältida vaidlusi.
Nad kuulavad vaikselt ja rahulikult oma kaasvestlejat ja reageerivad ettevaatlikult teise osapoole ettepa- nekutele. Selles grupis on näiteks hiinlased ja jaapanlased. Sellised inimesed peavad tähtsaks nii andmebaase kui ka silmast silma kohtumisi. Mõistet “leping” tõlgendavad eri rahvad väga erinevalt. Šveitslasele, skandinaavlasele, ameeriklasele või britile on leping midagi, millele alla kirju- tatakse, et sellest siis kinni pidada. Allkirjad osutavad, et tegemist on millegi lõplikuga. Jaapanlased suhtuvad lepingusse kui algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kirjutada või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid
annaabi.ee 
