Nad ei maksud makse ega teeninud sõjaväes, hiljem teenisid sõjaväes palgasõduritena Rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid panna veto senati ja riigiametnike igale otsusele, mis kahjustas plebeide huve Rooma impeerium- Vana aja võimsamaid riike 2.saj eKr kuulus Rooma impeeriumi võimu alla kogu Vahemere rannik, Väike-Aasia ning Lääne-Euroopa koos Britanniaga. Rooma keisririik- Rooma riik keisrite võimu ajal 1.saj eKr kuni 4.saj pKr Rooma vabariik- Rooma riik aristokraatliku vabariigina aastatel 510eKr- 27 eKr. Rooma õigus- Rooma riigis kehtinud õigus, mis on paljude tänapäeva riikide õigussüsteemi alus Senat- Vana-Roomas aristokraatidest koosenv nõukogu, mis juhtis riigi välispoliitikat, sõjandust ja rahandust Suur rahvasterändamine- paljude Euroopa rahvaste rändamine võõrastele aladele 4-7.sajandil
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu. Fasistid ja natsionalistid ülista...
autor Jakobiinid kukutati 27.juuli 1794 hukati Orjade sisseveokeeld 1808 Robespierre, võim läks taas Rahvuskonvendi kätte. Kontinentaalkongressid 1795 uus põhiseadus Seadusandlik Korpus, 2 koda: I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Viiesajanõukogu alam ja Vanematenõukogu ülem; Britanniaga riigipea Viieliikmeline direktoorium. II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure vastuvõtmine Prantsuse revolutsiooni lõpp
Kurski linna lähedal üritas Saksamaa viimast korda Nõukogude liitu rünnata, kuid Venemaal õnnestus pealetund peatada ning asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSV Liidu alasid. Umbes samal ajal, kui toimus Kurski lahing, maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis USA ja Britanniaga vaherahu. Saksa sõjajõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal fasistliku vabariigi eesotsas Mussoliniga. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1943. aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati, et USA ja Suurbritannia alustavad pealtungi sakslaste vastu Normandias ning Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. 1944
Benjamin Franklin 1706-1790 - äike on elekter - orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks - kolooniad peaks ühinema - 1754 P-Am. kolooniate liit truudus monarhile - asumaade iseseisvuse toetaja Thomas Jefferson 1743-1826 - 1801-1809 USA president - Iseseisvusdeklaratsiooni autor - Orjade sisseveokeeld 1808 Kontinentaalkongressid I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Britanniaga II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja George Washington (I USA president 1789-1797) 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga lõppes Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Mississippi jõest kuni Kanadani 1789 põhiseadus koostas J.Madison USA riigivõimu struktuur · Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat · Täidesaatev president, valiti 4.a.