Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus;
kohati näisid kalduvat taotlustesse kuningavõimu taas tugevdada. Nii saavutasid zirondiinid kõigepealt edu väljaspool Seadusandlikku Kogu, saades enda kätte Pariisi linnavalitsuse (linnapeaks sai Jerome Petion de Villeneuve) ning mitmete provintside omavalitsused. Seejärel hakkasid nende poole langema ka "Soo" ning nii saavutasidki zirondiinid seal oma põhimõtete läbisurumise. Nende juhiks oli Jacques Pierre Brissot, mõjukad liikmed aga veel ka Pierre Victurnien Vergniaud, Maximin Isnard, Jean-Marie Roland de la Platiere, tema naine Madame Roland, Armand Gensonne, Marguerite-Elie Guadet ja mitmed teised. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt),
1795 sõlmiti rahu, Holland kuulutati Bataavia Vabariigiks. Preisimaaga sõlmiti rahu. Vendée ülestõus. talupoegade ülestõus, mis peagi kasvaks rojalistide mässuks. Talupojad ja mõõdukamad tahtsid revolutsiooni lõppu. Jakobiinide Klubi. käisid koos Püha Jakobi kloostris. Nägid kuningas täielikku igandit. Robespierre, Danton, Marat- rahva seas väga populaarsed Žirondiinid. eraldus mõõdukam fraktsioon- nägid kuninga kukutamisega revolutsiooni lõppu. Liidriks Brissot. Rahvapäästekomitee ja Danton. Rahvapäästekomiteest sai tegelik valitsus. Revolutsiooniline tribunal. Jean Paul Marat tapmine (Charlotte Corday). 13.juuli 1793 tapeti üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor žirondiinineiu Charlotte Corday. Selle eest läks ta giljotiini alla ning peagi hakkasid žirondiide massihukkamised. just pärast Marat’ surma sai terror õige hoo. Revolutsiooniline kalender
Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga. 1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis. Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas. Suurima toetuse said Jakobiinide Klubi ehk kolmada seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ning Danton. Tekkis ka mõõdukam liit Zirondiinid: liidriks Brissot. Danton kuulus radikaalsesse tiiba, kuid polnud siiski nii radikaalne kui Robespierre. Tema terrorit ei toetanud. Jakobiinide endi seas koondusid Herbertistid, eesotsas Herbertiga, kes nõudsid äärmusliku terrori elluviimist. Herbert läks tülli Roberpierrega ning kaotas pea. Pärast kuninga pea langemisega muutus ühiskonna poolehoid hulka radikaalsemakd. Roberpierre muutus väga populaarseks. 1793. a mais kukutatakse pariisi rahva ületõsusuga võimult zirondiinid
mobiliseeris rahvast ja teiselt poolt, kes tundsid end kaotajatena, mobiliseeerisid iseennast ja puhkes paralleelselt kodusõda. Jakobiinide Klubi. Sai rahvalt kõige suurema toetuse. Kolmanda seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ja Danton. Radikaalid. Zirondiinid. Nemad olid ikka vähe mõõdukamad ja kes kohe pärast kuninga kukutamist pääsesid võimule. Nende jaoks oli kuninga kukutamisega revolutsioon lõppenud ja pidi algama riigi ülesehitamise aeg. Nende liider oli Brissot. Ta oli osav kirjamees ja üritas populismiga enda poole tõmmata rahvast. Rahvapäästekomitee ja Danton. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa. 1793. aasta märtsil loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee. See pidi tagama riigi kaitse
’ Selles fikseeriti uue konstitutsiooni alused ja pandi paika inimese ja kodaniku põhiõigused (võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, õigus olla valitud ameteisse, trükivabadus jne). Poliitikas hakkasid olulist rolli mängima poliitilised klubid: jakobiinid (Konstitutsiooni sõprade klubi – esindas radikaalset suunda), kelle juhiks kujunes M. de Robespierre. Jakobiinidest eraldusid źirondiinid (mõõdukamad, tuntuim juht oli J. Brissot). 1790. aastal hakkas väljakujunema arvukas emigratsioon. 1791 loodi peakorteriga Coblenzis emigrantide armee eesotsas krahv d’Artois’ga. Emigrandid plaanisid teiste riikide toel interventsiooni Prantsusmaale, ent see oli problemaatiline, kui kuningas oli Pariisis (Louis XVI oli muutunud revolutsiooni pantvangiks). Juunis 1791 üritasid kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie Antoinette põgeneda, kuid tabati ja toimetati Pariisi. See halvendas suhteid emigrantide ja teiste
annaabi.ee 
