Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj. Hetkene praost Allan Praast. Kuremäe. kuulub õigeusu kirikule Nunna klooster Birgitiinid ning Pirita. 15.saj Püha Brigittale Elab 8 nunna, kesib Indiastja Mehhikost Lühend EELK ja kõrgeim vaimulik. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Andres Põder? Jourdan. katoliku kiriku juht Peeter-Pauli kogudus Tallinnas Nevski katedraal Tln. kuulub õigeusule 17. saj. Peeter Suur ja sealne usuelu, vanausulised, 17. saj alanud Peeter suure tagakiusamine tõi mitmed põgenejad Eestisse. Külad rajati Peipsi äärde. 1740. a I kirki (puust) NSVL ajal käidi palvelates, kultuuriseltsid likvideeriti
2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14
· Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud b) dominiiklaste kloostrid Tln, Trt, Nrva eestikeelsed jutlused ja koolide ülalpidamine c) 1407 hakati rajama ainsat augustiinlaste segakloostrit Eestis Piritale (Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale) 3. Usupuhastus e reformatsioon a)Põhjused · Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest · Emakeelset jumalateenistust · Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel b) Usupuhastus vana-Liivimaal · 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel
19 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 20 http://www.vara.edu.ee/ajalugu-1/vara-kooli-ajaloost 9 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas vald kooli ülal pidama. 21 KOGUDUSEST Vara Brigitta kogudus kuulub Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ja on teadaolevalt üks kahest kirikust Eestis, mis on pühendatud Rootsi pühakule Brigittale (teine on Pirita klooster Tallinnas). 22 Eri aegadel on Vara kirik olnud rohkem või vähem seotud teiste piirkondadega. Näiteks on teade, et "17. aastasaja keskel ühendati Vara Äksiga. Kuid aastasaja lõpul sai Vara endale iseseisva kirikuõpetaja ja liideti 1707. aastal uuesti Maarja-Magdaleenaga."23 19. sajandil oli ta Maarja-Magdaleena abikogudus ja 1926. aastal sai iseseisvaks.24 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik jaguneb halduspiirkondadena
Dominiiklased ja frantsisklased levitasid jumalasõna oma kerjamisrännakutel. Rännates vajasid nad kohaliku rahva keelt (dominiiklaste ordul oli see üks elukorralduse nõuetest). Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostreis pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Maarahvas XIV XVI sajandil Veel 13.-14. saj. loeti eestlasi vabadeks, neid nimetati eestlasteks või vastristituteks. Tunnistati ka eestlaste õigust märilikule maakasutusele. Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva karistamine ja taupoegade õigustega arvestatakse üha vähem. Pärast ülestõusu Harju ja Viru tühi kaob 18 mõisat, mis oli olnud enne 1343.a. Mõisate rajamine aga jätkub, üha
annaabi.ee 
