Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 diviisi Armee- koosneb 150000---- Kaitseväeteenistus ja kaitseväe distsipliin.! Kaitseväeteenistus on teenistus kaitseväes. Selle liigid on:tegevteenistus,-teenistus reservis. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16- kuni 60 eluaastani. Tegevteenistuse liigid on :ajateenistus,-lepinguline teenistus,-osavõtt õppekogunemisest Kaitseressursside amet: korraldab kutsealuste arvelevõtmist, arvestust,ajateenistusse kutsumist.
Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 diviisi Armee- koosneb 150000---- Kaitseväeteenistus ja kaitseväe distsipliin.! Kaitseväeteenistus on teenistus kaitseväes. Selle liigid on:tegevteenistus,-teenistus reservis. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16- kuni 60 eluaastani. Tegevteenistuse liigid on :ajateenistus,-lepinguline teenistus,-osavõtt õppekogunemisest Kaitseressursside amet: korraldab kutsealuste arvelevõtmist, arvestust,ajateenistusse kutsumist.
Brigaad võib tegutseda kas iseseisva väekoondisena või kuuluda diviisi koosseisu. Brigaadi juhib brigaadiülem, kes on tavaliselt madalaimas kindrali auastmes või kõrgemas vanemohvitseri auastmes. Näiteks: · Soomusbrigaad · Õhudessantbrigaad · Soomusjalaväebrigaad (motolaskurbrigaad) · Jalaväebrigaad Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2-6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused. Diviisil on oma lahingutoetus- ja teenindusvõimekus. Näiteks: · jalaväediviis; · ratsadiviis; · soomusdiviis; · soomusjalaväediviis; · õhudessantdiviis; · merejalaväediviis; · mägidiviis; · õhutõrjediviis; · laevadiviis (diviis)
koosseisus võitlejatele anti lubadus et nad saavad vene kodakondsuse et võivad taotleda maavaldusi asemisõigusi Baltikumis. Bermondti armee vahekord lätlastega oli teravad, tema eesmärgiks oli vene impeeriumi taastamine, ei tunnistanud läti iseseisvust. Sõda peab ennast ise toitma, läti talurahvalt võeti ära suht kõik, tekkis ka relva konflikte, talupojad relvastusid ise ja üritasid vastupanud anda. Endisest põhja-läti brigaadist(nüüd II diviis) asus kaitsele Väina jõe vasak kaldale. Rünnaku suund oli hästi tuntav suunatud Riia peale, saksa rauddiviis, esimese pealetungi päeva õhtuks jõudisd väeosad Riia eeslinnani, samal ajal saksa leegion liikus ida suunas, ja hõivas Väina jõe suudme . Ning vene korpused võtsid enda kontrolli alla Kuramaa poolsaare. Säilis Ventspils oli liitlaste mere jõudude poolt kontrollitud. Läti väes olid sellest pealetungist sokeeritud,
Eestis on pataljonile järgneva üksusena kasutusel brigaad, mis koosneb 34 jalaväepataljonist Jagu Pooljagu ning lahingutoetuse (suurtüki-, pioneeri-) ja lahinguteenindus- toetuse (tagala-, meditsiini-) pa- taljonist, kokku on brigaadis 60008000 kaitseväelast. Eestis on brigaad suu- rim üksus. Suuremates riikides on kasutusel veel diviis, mis moodustub 34 brigaadist; korpus, kuhu kuulub 34 diviisi, ning armee, mis koosneb 34 korpusest. Loomulikult võib armeedest organiseerida veel armeegrupi, kuid seda ei ole pärast II maailmasõja lõppu tehtud. 64 Lisa 4.5 Kaitsejõudude struktuur
annaabi.ee 
