polnud. Samuti arvas arheoloogiliste leidude põhjal, et Eesti esmaasukad olnud germaanlased (=sakslased). Seetõttu läks eestlastega (Faehlmann jt) tülli. Friedrich Georg von Bunge- kõige olulisem baltisaksa õigusajaloolane. Uuris, kogus ja publas meeletult Vana-Liivi allikaid, eriti õigusajalugu. Tänu talle on Liivi keskaega uuriva ajaloolase töö palju lihtsam! Sest tema algatas kõik need suurepärased sarjad nagu LUB, Brieflade ja ka Schirreni Liivi sõja aegne diplomaatika. Oli nii Tartu linnaametnik kui ka TÜ professor, siis aga ütles midagi valesti, mis vene rahvuslastele ei meeldinud ja 1842 pidi ära Saksamaale minema, aga jätkas selagi Balti ajaloo uurimist. Tema järel tuli väga suur koolkond baltisaksa õigusajaloolasi. dotsent August Heinrich Hansen- oli TÜ-s privaatdotsent, uuris põhjalikult Läti Henriku
· Publikatsiooni lahutamatuks osaks on kommentaarid ja viited Baltisaksa väljaanded 19.sajandil: · Monumentae Livoniae Antiquae (Napiersky, Paucker); 5 köidet, vanemad kroonikad; 1835 47 · Scriptorus Rerum Livonicarum (Napiersky); balti ajaloo allikad; Hendriku kroonika tõlge saksa keelde; 1848 53 · Archiv für die Gaschichte (Napiersky, Paucker, Bunge) · Est- und Livländische Brieflade (Bunge, Pabst, R. von Toll); palju mõisnike erakogudest; 1856 85 · Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914 Eestikeelseid publikatsioone avaldati vabariigi ajal. 1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta
Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki. „Brieflade” mõisate dokud Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB” Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal. Wulfstan, anglosaksi kaupmees, 9saj mainib idapoolset maad Eostland. Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta
a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/. 1698.a. kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile /Samas, lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks Edisele veel Sonda, Väike-Pungerja, Jõuga, Vasavere, Püssi, Purtse, Kohtla, Virunurme ja Sompa. Vanim Taubedele kuulunud kännuga vapipitser pärineb 1456. aastast /Brieflade, T. 58:1; T.Saare 2004/. Umbes samasse aega kuulub ka Jõhvi kiriku torni esiseinale müüritud Taubede raidvapp. Tuvede nime ja vapi päritolu kohta on mitu hüpoteesi. Ühes viidatakse slaavikeelsele sõnale dub-tamm. Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma. Pealegi kinnituvad kännule pärna-, mitte tammelehed. Kolmanda hüpoteesi esitas 1920-ndatel aastatel Paul Johansen. Selle järgi olevat nii nimi
annaabi.ee 
