tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti huvitavaid vineeriga seonduvaid eksperimente. Lutherite vineeri- ja mööblivabriku 63 aasta pikkuse tegevuse algus langes kokku Euroopa vineeritööstuse sünniga ja selle kõige aktiivsema arenguajaga
aastal, kui Grove Investis sai teoks omani- ture Company, mis omandas Inglise modernistlikus lii- kevahetus: senine suuromanik Sedin andis suure osa oma kumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud pro- osakutest Moskva multimiljonärile Pjotr Levinile ja vii- jektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma suh- mase tütrele Natalia Levinale[2] . ted juhtivate moodsate arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid us- kusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslik- ke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sel- 5 Viited lise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühike- seks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid [1] Lutheri kvartal jätkab arenemist ja ehitamist eksperimente. [2] Moskva ärimehe raha pani Lutheris elu käima, e24.ee, 4. 1939
klientuuri. Breuer aga oli Viinis juba tunnustatud arst. Ta oli nagu mentor Freudile. 895 ilmub ,,Etüüdid hüsteeriast", mida peetakse psühhoanalüüsi alguseks. See on ühe naise haiguslugu. Nad kasutasid koos hüpnoosi. Avastasid, et hüpnoosiseisundis oli inimene võimeline meenutama asju, mida teadvusel olevana ei suuda meenutada. Nemad nimetasid seda korstnapühkimismeetodiks, sest alateadvusest tuleb kõik teadvusse tuua, mis muudab inimese terveks. Suhted Breueriga lähevad kehvemaks, sest Freud on nüüd majanduslikult kindlustatud. Breuerile ei meeldi Freudi ideed seksuaalsuse kohta, sest ta ise on konservatiivne. Freud püüab paljusid asju seksuaalsus kaudu selgitada. ,,Unenägude tõlgendamine" ja ,,Kolm esseed seksuaalteooriast" on Freudi meelest tema kõige olulisemad teosed. ,,Unenägude tõlgendamises" toob ta välja inimpsüühika kihtidejaotuse: teadvus
Freud.Mõtlejana oli ta sügavalt mõjutatud oma ajastu teaduslikest ideedest, nt. Darvini evolutsiteooriast ja tema fundamentaalsest biogeneetilisest seadusest, kandis hiljem ta üle psüühika valdkonda.Viinis elades avas ta erapraksise psüühikahäirete raviks.Tema peamisteks patsientideks said kesk- ja kõrgklassi kuuluvad naised, kelle hüsteeriliste haigusnähtudega tegelemine pani aluse psühhoanalüüsile.Koos vanema kolleegi Josef Breueriga esitasid nad juba 1883 oma esimese fundamentaalse ühisteesi hüsteeria kohta: „ hüsteerikud kannatavad enamasti reministentside (mälestuste) all“.Hiljem nad täiendasid seda ja tulemust saab taandada neljale põhiväitele.Esiteks – väitis Freud, et hüsteerikud ei kannata mitte ainult reministentside tõttu, vaid „ebatäielikult ärareageeritud psüühiliste traumade tõttu ehk siis kui psüühiliste traumadega seotud afektid on tõrjutud
mõistlikku seletust, kuid tegelike põhjusteni ei pruugi üldsegi jõuda. Nendest kahest hüpoteesist koosnebki põhiliselt psühhoanalüüs. Mitteteadvustamatute protsesside uurimiseks on välja mõeldud rida meetodeid: hüpnoos, vabad assotsatsioonid, unenägude tõlgendamine, eksitegude analüüsimine jms. 3. PILET FREUDI TÄHTSAMAD TEOSED Freudil ei olnud kerge arstina kanda kinnitada. Patsientide leidmisel oli talle abiks Breuer. Koos Breueriga ???nad kirjutasid Freudi esimese raamatu "Etüüdid hüsteeriast". See oli aastal 1985 ja seda loetakse psühhoanalüüsi alguseks. See raamat ise oli ühe noore naise haigusest. Nad proovisid selle naise peal hüpnoosi ja avastasid, et hüpnoosiseisundis inimene suutis mäletada mingisuguseid asju, mida tavalises olekus ei suutnud meenutada. Breuer ja Freud nimetasid selle korstnapühkimismeetodiks. Nad avastasid, et see teeb inimesi tervemaks, kui ta elab neid kadunud mälestusi uuesti läbi
annaabi.ee 
