esinemisega Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt mahe,kaunisõnaline. Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing) Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku. Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu. Võrdleb inimest koeraga. Omane on nukrus. Ajatu armastus Isamaaluule Sõja võitlused ja emotsioonid. Humanistlik paatos Püüab leida tasakaalu, positiivseid emotsioone. Hümniline paatos Iseloomulik kahestumine ja äärmuslikud vaated. Emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. ,,Kuldkollane laul"
2.5. „Alliksaar mälestustes“ Henn-Kaarel Hellati koostatud mälestusteos eluajal mahatallatud ja pärast surma taevani tõstetud Artur Alliksaarest üritab täita üht suurt tühikut meie kirjandusloos. Koguteose esimeses veerandis pandud luuletajast kõnelema tema enese kirjad, millest enamik on sündinud vangilaagris ning asumisel. Kogumiku tõeliseks väärtuseks on aga 1960. aastate atmosfääri ilmekas taasloomine. Lugejal tekib õige pea tunne, nagu istuks ta ise koos skandaalse, bravuurse ja koleerilise Arturiga vana Werneri suitsuses ja kärarikkas kohvikulauas. Selles kummalises trotslikkuses ja uhkes isepäisuses on midagi väga julgustavat ja sisendavat veel üle poole sajandi hiljemgi, tänase lugeja jaoks. (Kull, 2007) 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST Oma valiku koostada referaat Artur Alliksaarest tegin üsnagi juhuse läbi, ma olin tema
ja kõrgenenud tundlikkus ümbruskonna suhtumise ja käitumise suhtes. Ühel osal inimestest areneb välja passiivne kohanemine: huvide ahenemine, enessesulgumine, sotsiaalstete kontaktide piiramine. Domineerivaks on depressiivse kallakuga meeleolu, sellel võib olla ka pahuruse või sensitiivsuse nüanss. Teine osa defektiga isikuid arendab aga välja käitumislaadi, mida võib hinnata defekti psühholoohiliseks, ülekompenseerimiseks: haige on väliselt bravuurse käitumisega, oma defekti trotsiv, püüab esineda sellest üleolevana, teistega võrdväärsena. Aigus lülitab inimese harjumuspärasest elust välja, ta peab katkestama enda jaoks vajaliku töö, ei saa enam tegeleda asjadega, mis pakkusid talle varem rõõmu. Haigus toob kaasa rollimuutuse, seda nii peres kui ühiskonnas. Tuleb viia haige inimese mõtted eemale, proovida teda kuidagi tegutsema saada pesema, habet ajama, sööma jne. Teha tema eest vaid seda, mida ta tõesti teha ei
kunstnikule omase v�ljasirutatud tiibadega draakoniga. Maal on loodud Cranachi k�ige viljakamal perioodil, mil kunstnik oli keskendunud eelk�ige antiikajast ja m�toloogiast p�rit ainesele ning tutvunud ka Lutheri ja humanistliku kultuuri ideoloogiaga. Stseen k�neleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure t�nni �mber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. M�toloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias s�ndinud liialdatud stseen Putodega teenib �hiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus, mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle liigtarbimisest tulenevale ebas�ndsale k�itumisele ja moraalsele allak�igule. Sel teosel on Cranach kasutanud ka �hte oma meelismotiividest, milleks on n�mf maastikul. T��d v�ib pidada Cranachi puhul unikaalseks ebatavalise fakti t�ttu, et
annaabi.ee 
