Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bravais" - 6 õppematerjali

Materjali keemia ja füüsika
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

Romboheedriline, Heksagonaalne, trikliinne 4. Millised variatsioonid on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? lihtne kuubiline elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk, pindtsentreeritud elementaar-rakk. Millised on võimalikud variatsioonid tetragonaases süsteemis? Lihtne elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk. 5. Millised variatsioonid on võimalikud ortorombilises süstemis? Ortorombiline kristallsüsteem omab kõik 4 erinevat tüüpi Bravais elementaar-rakku. 6. 7. Millised on võimalikud variatsioonid monokliinses kristallsüsteemis? lihtsa ja tsentreeritud elementaar-raku 8. Millised on põhilised kristallistruktuurid kristallides (metallides)? ruumtsentreeritud kuubiline kristallsüsteem (RTK), pindtsentreeritud kuubiline (PTK) ja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem (HTP). 9. Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 10. Ekvivalentne aatomite arv RTK? =2 11

Füüsika → Füüsika
49 allalaadimist
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

................................................................................. 29 4. KRISTALLSTRUKTUURID JA KRISTALLGEOMEETRIA ......................................................... 31 4.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 31 4.2. Ruumvõre ja ühikrakk (joonis 3.2)........................................................................... 31 4.3. Kristallsüsteemid ja Bravais võred (joonis 3.3, 3.4). ................................................ 31 4.4. Põhimised kristallstruktuurid metallides (joonis 3.7, 3.8) ....................................... 32 4.4.1. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.9, 3.10, 3.11). ......... 33 4.4.2. Pindtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.12, 3.13, 3.14). .......... 33 4.4.3. Heksagonaalse tihedaima pakkimisega kristallsüsteem (joonis 3.15, 3

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
98 allalaadimist
Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

asukohta ja liikumismomenti. 3.Mis on ioonilise sideme aluseks? Ioonilise sideme aluseks on tugeva kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide vahel. 4.Miks on grafiit pehme? Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tsapindade vahel on nõrk. 5.Millised on võimalikud variatsioonidtetragonaases süsteemis? Lihtne- ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y ja z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nim isotroopseteks kui nende füüsikalised omadused ei sõltu suunast. St isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks?

Füüsika → Füüsika
102 allalaadimist
Materjalide keemia
36
docx

Materjalide keemia

Elementaarraku küljed ja nurgad on võre parameetrid. Võre baasiks nimetatakse aatomite gruppi, mis kuulub elementaarrakku. Ideaalne kristall saadakse sellise grupi lõpmatukordsel kordamisel ­ järjestikusel nihutamisel võre vektorite suundades. Vastavalt elementaarrakus asetsevate aatomite asukoha järgi on elementaarrakul seitse klassi (trikliinne, monokliinne, rombiline (ortorombiline), heksagonaalne, romboeedriline, tetragonaalne ja kuubiline). Neile vastab 14 Bravais' võret. Sama süngoonia piires eristuvad Bravais' võred võresõlmede asendite poolest: primitiivsed (P, võresõlmed vaid kokkuleppelise raku tippudes), ruumtsentreeritud (I, lisaks üks kokkuleppeline võresõlm), tahktsentreeritud (F, lisaks neli kokkuleppelist võresõlme) ja baastsentreeritud (C, lisaks kaks kokkuleppelist võresõlme) võred. Bravais' võre sõlmed võivad aga ei pea kokku langema füüsiliste aatomite asukohtadega. Kui vaadata kristalli

Keemia → Materjalide keemia
24 allalaadimist
Eksami piletid
18
doc

Eksami piletid

võimalik määrata sama hetkel elektrorni asukohta ja liikumismomenti. 3.Mis on ioonilise sideme aluseks?ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide 4.Miks on grafiit pehme?Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks

Füüsika → Materjali füüsika ja keemia
69 allalaadimist
Keemia aluste eksam I semester
54
docx

Keemia aluste eksam I semester

moodustavad mitmeid allotroope. Nt süsinik esineb teemandina ja grafiidina jne. - Metalsed tahkised – koosnevad katioonidest, mida hoiab koos ühine valentselektronidest moodustunud elektronpilv - Ioonilised tahkised – koosnevad katioonidest (väiksemad) ja anioonidest (suuremad) Ühikrakk – väikseim kristalli osa, mille üksteise kõrvale paigutamisel saame kujutada kogu kristalli Kõiki kristallistruktuure saab kirjeldada 14 põhilise ühikraku Bravais’ raku kaudu 6. PEATÜKK TERMODÜNAAMIKA I SEADUS Termodünaamika – keemia ja füüsika osa, mis käsitleb energia muundumist ühest vormist teise Termodünaamika I seadus – energia jäävuse seadus. Võimaldab arvutada, kui palju ühe või teise protsessi käigus energiat seondub või vabaneb. Termodünaamika II seadus – entroopia kasvu seadus. Annab juhised energia ülekande ja üldse erinevate protsesside, suuna ja võimalikkuse leidmiseks.

Keemia → Keemia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun