Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised. Alustamine Chrome'is Vahelehed Uus vaheleht Aadressiriba, mis toimib ka vaikimisi otsingumootorina Nende kahe ikooni taha on peidetud kõik
Võrdlus Google Chrome'i , Mozilla Firefox'i ja Opera vahel Ma nüüd ei teagi , et kuidas neid võrrelda, aga eks ma proovin :) , Kui me vaataksime brausereid keelte järgi, siis oleks parim brauser Mozilla, sest seda on võimalik 86s keeles kasutada. Aga tegelikult pole halvad ka Google Chrome ja Opera, kus kummagil on 50 keelt. Chrome on neist brauseritest minu arvates sellepärast natukene parem, et seal ei pea kasutama "küpsiseid" nagu on Mozillal. Chrome pakub variante, et kas käivitada seekord soovitud lehekülg või laadida alla sobiv vidin. Opera plusse ja miinuseid ma ei oskagi nimetada, sest ma ei ole ise kordagi seda brauserit kasutanud. Mozilla miinusteks on minu arvates need pidevad lisade allalaadimised. Aga muidu on see väga hea brauser. Ma loodan, et sellest piisab, sest ma tõesti ei osanud rohkem midagi juurde kirjutada või
vahepealsete võimalusteta, pakub PNG võimalust iga värvitooni puhul eraldi määrata läbipaistvuse astme (0-255). See võimaldab luua rohkem ja vähem läbipaistvate aladega pilte. PNG ei võimalda luua animatsioone (animeeritud pilte). Soovijad saavad selleks otstarbeks kasutada MNG (Multiple-imageNetworkGraphics) formaati. PNG formaadi puhul tuleb mainida kasutatavuse probleemi, kuna kõik veebibrauserid ei pruugi seda toetada. Enamlevinud brauseritest toetavad PNG formaati alaest versioonist 4.0 nii Netscape Navigator kui MS Internet Explorer. Failivorming PDF, omadused Portable Document Format ehk PDF on PostScript-l põhinev arvuti riist ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kinnitatud rahvusvaheline ISO standard ISO 32000-1[1]. Lisaks sellele määratleb
Tegeliku andmeedastuse krüpteerimiseks kasutatakse seejärel sümmeetrilist protseduuri, kuna see suudab suuri andmehulkasid kiiremini krüpteerida. Iga tehingu korral väljastatakse mõni teine sümmeetriline võti seansivõtmena (Session Key), mille abil toimub ühenduse krüpteerimine. Kasutaja tunneb TLS-i/SSL-iga kaitstud andmeedastust võimaldavad veebilehed ära nt selle järgi, et internetiaadressi on täiendatud s-tähega (https://www...). Lisaks tähistab suurem osa tänapäevastest brauseritest neid lehti ka kuidagi silmatorkavamalt, nt sümboliga (võti, tabalukk jne) või internetiaadressi värvimärgistusega. TLS-i/SSL-i kasutamine ei ole piiratud HTTP-klientide ja -serveritega. Ka SMTP ja LDAP protokollid saavad turvalise kommunikatsiooni tagamiseks TLS-i/SSL-i kasutada, kuid see eeldab, et kõik asjassepuutuvad kliendid ja serverid toetavad seda turvafunktsiooni. TLS/SSL koosneb kahest kihist. Ülemisel kihil töötab TLS-i/SSL-i Handshake- protokoll.
1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube jms, traadita ühenduse kiire areng 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme: 1)Usaldusväärne andmeedastus rakendused, mis on seotud elektroonse meili
Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP e-maili edastusprotokoll 1983 TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 FTP (failiedastusprotokoll) 1988 Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused interneti maailmas; mängud; interneti turvalisusele pööratakse rohkem tähelepanu; 50 miljonit kasutajat 2007 500 miljonit kasutajat, videokõned, mängud, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing), Skype (VoIP), rakendused nagu YouTube; traadita ühenduse kiire areng. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Laias laastus nõuavad rakendused võrkudelt kolme asja:
annaabi.ee 
