järjehoidjaid teiste arvutitega Paku salasõnade salvestamist Ära kunagi salvesta salasõnu Näita salvestatud paroole Paku lünkade automaatse täitmise võimalust Ära täida automaatselt lünki Impordi teisest brauserist sirvimisinfo Vali temaatika Aadressiriba Sisestades aadressiribale sõna, sõnaühendi või tähe (näiteks postimees) pakub Chrome: 1. Seda sõna sisaldavad aadressid (www.postimees.ee) 2. Mõned seda sõna sisaldavad artiklid sirvimisajaloost (http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1269939095) 3. Pakub välja võimaluse sõna vaikimisi otsingumootoriga otsida (postimees) 4
Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ja lohistades seda teisele virtuaalsele objektile või siis teise virtuaalsesse objekti. Funktsioonid Sündmuste süsteem ja käitumised (Event system and behaviors) Põhiline meetod kuidas programmeerida mänge ja rakendusi Construct 2-es on läbi ’event sheets’ ehk sündmuste lehtede kaudu. Igal sündmuse lehel on nimekiri
Enamikul parameetritest on olemas
kindlad vaikeväärtused; erandiks on elemendid, mille otsene sisu määratakse märgendis toodud
parameetritega (, jm) ning millel vaikeväärtus puudub. Parameetri väärtus on viisakas
ümbritseda kas ühe- või kahekordsete jutumärkidega. Kui parameetri väärtus koosneb
mitmesõnalisest tekstist, on jutumärgid kohustuslikud. Mõningate elementide parameetrite
vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist.
Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on
protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti
märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks.
Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub.
Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://.
11. document.write(str.replace(/microsoft/i, "MS")); 12. 17 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Brauseri objekt HTML-dokumendi laadimisel brauseri aknasse tekib mitmeid Javascripti objekte, nn brauseri objekte (Navigator objects), mille omadused sõltuvad HTML-dokumendi sisust, kasutatavast brauserist jt. JavaScript Navigator object sisaldab kogu informatsiooni külastaja brauseri kohta. Navigator objekti omadused · appCodeName - tuvastab brauseri nime kujul "Mozilla". · appMinorVersion - väikseim brauseri versioon · appName - tuvastab brauseri nime kujul "Microsoft Internet Explorer" või "Netscape Navigator". · appVersion - tuvastab brauseri versiooni · cookieEnabled - Tuvastab kas küpsised on lubatud või mitte
Chat, Phone calls in Gmail; Sa võid sealt meilipostkastist minna otse Google Calendar, Google docs, Picasa Web Albums ja Google Reader veebilehtedele. Sa saad oma GMail meilipostkastist minna näiteks sellistesse Google pilverakendustesse nagu YouTube, Google Maps, Google Sites (free) jne. Kõikide nende töö baseerub pilvetehnoloogiale. Kui Sa töötad nendega, siis piisab Sulle ainult internetiühendusest ja brauserist, kogu ülejäänud tegevus toimub juba kusagil "pilves" (st Google serverites ja andmekeskustes) ning Sa ei pea käivitama ühtegi oma kõvakettal asuvat programmi ega ka Internetist midagi alla laadima. Google omab tuhandeid servereid ja väga palju andmekeskusi (Data Center). 2010. a. seisuga on neid andmekeskusi USA's 19 tk, Euroopas 12 tk, Aasias 3 tk, Venemaal 1 ja Lõuna-Ameerikas 1—nende andmekeskuste arv suureneb pidevalt. Nende serverite, andmekeskuste
päringud lähevad sellesse proxy-sse kõigepealt. Kui mingi fail on kasutaja poolt serverist juba ära küsitud, siis vahemäluserveris hoitakse seda alles ja kui sama kasutaja uuesti või mõni teine kasutaja samast piirkonnast küsib sama faili, siis on see juba vahemäluserveris olemas ja ei pea pöörduma originaalserverisse. Kasutaja veebibrauseri juures on samuti vahemälu olemas ja viimati küsitud asjad on ka kasutaja arvutis olemas. Kui kasutaja teeb brauserist mingi päringu, siis kõigepealt vaadatakse, kas kasutaja brauseri mälus on soovitud fail olemas. Kui seal ei ole, siis pöördutakse proxy serverisse ning kui seal ka seda ei ole, siis pöördutakse originaalserveri poole. See kõik on selleks, et vähendada võrgukoormust ja originaalserveri koormust. Veebis surfamise info jääb ka vahemäludesse üldiselt alles. Aja möödudes alles kustub vahemäluserveritest kasutaja veebikülastuste info ära. Vahemäludes päringuid sageli ka
annaabi.ee 
