Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda
Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi 1740 ning hoidis siin aednikuna oma pere kuidagiviisi hinges. Tema teine poeg, Gebhard Dietrich (1744-1808), oli Gaussi isa. Korraldas 1791.a. Gaussi esitlemise Braunschweigi hertsogile.karl Wilhelm Ferdinandile.Hertsog võttis Gaussi heatahtlikult vastu. Arglik, tagasihoidlikja pisut kohmakas poiss meeldis talle. Gaussile lubati kindlustada tema edasine haridustee. Aasta hiljem immatrikuleeris noormees
1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795
tituuti Schleswig-Holsteini liidumaal, 1943. aastal Ratze- tee, aga ka võimupositsiooni näitaja – kes on madalal ja burgi õpetajate instituuti ning alates 1944. aastast õppis kes on kõrgel; kes on kellest üle; kelle käes on võim. Bernhard Rusti ülikoolis Braunschweigis. Teise maailma- Lisaks metallist trepikonstruktsioonidele on laval läbi- sõja lõpupoole 1944 astus ta vabatahtlikult lennuväkke. paistva pinnaga sirmid, mida liigutatakse samamoodi kui Pärast sõda polnud enam võimalik Helgolandile naasta, treppe – peeglid ja klaassirmid pöörlevad ja vahetavad kuna saar oli sõjaväe käes ning Briti õhujõud harjutasid
Enamik alkeemikuid ei olnud siiski petised, vaid tõsimeelsed ja töökad õpetlased, kelle avastused viisid teadust edasi paljude sajandite vältel. Kui palgatud alkeemik kulda ei saanud, siis peeti teda hädavareseks või petiseks ja teda karistati. Eriti rangelt karistati pettuses paljastatud alkeemikuid. Nad hukati tavaliselt ülekullatud võllases, rõivastel sädelesid litrid, et kõigil seisaks meeles nende saavutamata jäänud eesmärk. 1575. a. põletati Braunschweigis hertsogi käsul naisalkeemik Maria Zilgerin, kes ei suutnud pliist kulda valmistada. 1590. a. poodi Münchenis alkeemik Bragadino ja 1597. a. hukati Württembergis G. Honauer. Paljud keskaja alkeemikud ja teadlased sattusid aga vanglasse, sest arvati, et nad teavad kulla valmistamise retsepti, kuid keelduvad seda vürstidele või kuningatele avaldamast. Ka nende piinamistega püüti neilt kulla valmistamise viisi teada saada. Näiteks nimekas keskaja õpetlane Roger Bacon pandi
annaabi.ee 
