Brasiilia 2015 Asukoht 8 511 965 km² Maismaapiiri pikkus 14 691 km rannajoone pikkus on 7491 km Pinnamood Põhjaosa hõlmab Amazonase madalik Lõunaosas mägine (Campos ja Gerali mäed) Kõrgeim tipp Neblina mägi 3014m suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi jõed hästi laevatatavad Kliima nelikliimavöödet ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. sajab paljudes kohtades mitu meetrit aastas Taimestik 58% Brasiilia pindalast kaetud metsaga Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost, teistest kiltmaa piirkondadest, rannikumäestikud kasvab rikkalikult troopikapuid Palju kasvab kohalikke puuvilju kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja
ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean
Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Amazonase madalik hõlmab üle kolmandiku Brasiiliast ja enamik seal olevaid jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. See on madal, väga sademeterohke maa, mida katab tihe vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on üks rikkamaid riike just oma loodusvarade tõttu. Kõrgeimad mäed 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Neblina Pikimad jõed 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km
Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro. Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. On 26 osariiki. Naabreid on tal kümme: Prantsuse Guyana, Suriname, Guyana, Venetsueela ja Kolumbia põhjast; Uruguay ja
Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. [2] Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Ajalugu Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, alates 1889 vabariik
km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus
Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel ning ja kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu- tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud