Karl Menning Mina tegin esitluse Karl Menningu kohta. Karl Menning oli: teatrijuht, lavastaja, kriitik ning diplomaat. Sündis 11.mai 1874.aastal Tartus majaomanikust veovoorimehe peres. Esmalt õppis Tartu 2. algkoolis, sellele järgnesid õpingud Aleksandri gümnaasiumis ning edasi läks ka õppima Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Harimas käis end ka Münchenis, Viinis ja Pariisis ning pikemalt Berliinis teatriuuendajate Max Reinhardti ja Otto Brahmi juures. Töötas Võru praostkonnas abipastorina, kuid juba 1904.aastal loobus vaimulikuametist, asudes lavastamist õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta
osa Põhja-India hõlvamine. Just aarjalastelt pärinevad veeda tekstid( usuhümnid, palved, rituaalide eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Ühiskonna seisusteks lõhenemine, millest arenes ajapikku kastisüsteem, mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul põlvest põlve suulises vormis. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. Sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed oma arvepidamises, mõni sajand hiljem algas ka usutekstide kirjapanek. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud (astronoomia, matemaatika, meditsiin, keeleteadus jt), kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Hilisema hinduismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, haridust saada võisid aga ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. 12.-13
inspratsiooni tulva. Viinis tutvub ta kriitiku ja kirjanikuga Eduard Hanslickiga. See kontakt lisab juurde suure annuse optimismi. Hansick oli ka geniaalne finansist, kes suurepäraslt orienteeruda poligraafia maailamas. TA valitakse lavaakadeemia õppejõuuks. Koguaeg annab ka paralleelselt klaveritunde. Kõikjal kus töötab mängitakse ja ka tema loomingut. Peagi teadvustab kogu euroopa uue helilooja ja pianisti olemasolu. LOOMING Brahmi motoks sai lause " tagasi Viini klassikute juurde". Ta muusika on lüüriline kahetsus, millega ta väljendab ma elamusi, soove ja hinges toimuvat. Välised efektid teda ei huviatnud. Oluline oli susu, sõnum., kus peategelased pidasid alalist bvõitlust oma saatusega. Ta loomingus valitseb programmita muusika. Olles ise hiilgav pianist, suur osa teostest klaveril. Väga tuntud on klaverivarintatsioonid: 16 varietsiooni Schumanni teemale, 25 Händeli teemale ja 28 Bagganini teemale
miljonit kõnelejat), Indias kõneldakse seda Assami, Lääne-Bengali ja Tripura osariikides üsna laialdaselt (82,5 miljonit kõnelejat) ning on mõne osariigi ametlik keel. Nepalis ja Singapuris on kõnelejaid üsna vähe ning Singapuris loetakse seda isegi ohustatud keelte hulka. Bengali keelt kõneleb kokku umbes 261,5 miljonit inimest (Bengali, 2017). Seda kirjutatakse bengali kirjas, mis on üks devanaagari kirja variante (Bengali keel, 1968), ning ka brahmi kirjas (Bengali (), 2017). Devanaagari kirja kasutatakse mitmete Indias kõnelevate keelte kirjutamiseks (Devanaagari, 1968). Vokaalid: (Bengali aplhabet ... , 2017) Konsonandid: (Bengali alphabet ... , 2017) Foneetika/fonoloogia Foneetika on häälikuõpetus, mis uurib inimkeelt kui heli ja häälikuid. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse üht sõna teisest. Bengali
lavastajate põgenemises eksiili II MS alguses. Kui 1920. algusel võeti kasutusele loosung teatrist kui kui relvast, muutus näitekunst sõdadevahelisel ajal mõnes mõttes sõja jätkamiseks teiste vahenditega. 1920. aastatel oli kultuurielu Berliinis samaaegselt avalik elu. Aktuaalseid probleeme, sündmusi ja skandaale arutati laval, teatris, kohvikutes ja tänavatel. Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat.
kasvanud), 2)Euroopas balti provintsidesse jõudnud valgustus, see ei matchinud pärisorjusega, 3)talurahva olukord kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas, sest Lääne- Euroopas oli pärisorjus kaotatud, Aleksander I otsustas läbi viia reformid baltikumis, sest nii ei läinud ta tülli vene aadliga ning baltikum oli Euroopale lähemal. Baltikum oli reformidele nagu betatest, 4)talurahva rahulolematus oma olukorraga. Esimene katse talurahva olukorda parandada tehti Liivimaal Brahmi patendiga, EM-l sellist polnud. 1802. anti välja seadus EM kohta, 1804.a mõlema kohta, mõlema sisu oli pmtselt sama. Nende sisu: 1)talude pärandatav kasutamisõigus, 2)koormised tuli vastavusse viia maa majandusliku kandevõimega, LM toimus maade hindamine ja kaardistamine ja sai seda teada, aga EM seda ei toimunud, 3)rõhutati talupoja õigust vallasvarale, 4)piirati kodukariõigus (mõisnik ei võinud kehaliselt karistada nii palju), keelati talupoegade müümine maast lahus,
476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute ohvrirituaalide ning preesterkonna ülemvõimu vastu, karma ja taassüü tunnustamine. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul suulises vormis põlvest põlve. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed arvepidamises, hiljem hakati seda kasutama ka usutekstide kirjapanekuks. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud, kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Haridus Brahmanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, kuid haridust saada võisid ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. I aastatuhandel eKr tekkisid
annaabi.ee 
