On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis. Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu. Peagi saadi aru taime tervistavast ja nälga peletavast toimest. Läänemaailmas oldi pikka aega
(Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende kromosoomide arv kahekordistub ning nii tekib bakteroidkude. Taim lagundab pidevalt bakterirakke ja omastab bakterite fikseeritud lämmastikühendeid, bakterid aga kasutavad taimseid sahhariide.
Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite (Rhizobium, Bradyrhizobium, Sinorhizobium) eri liigid, samuti kiirikbakterid. Mügarbakterid tungivad juurekarva kaudu juurerakkudesse ja panevad juurekoed vohama. Selle tulemusena tekivad nii pea- kui külgjuurtele ebamäärase kujuga juuremügarad. Mügarbakterid aitavad taimel omastada mullaõhu lämmastikku ja rikastavad sel moel ka mulda lämmastikuga. Tänu sellisele sümbioosile suudavad puittaimed kasvada lämmastikuvaestel muldadel. 3.1.2. Puittaimede tüvi ja selle kasv
hapniku konts. juures, kiire hapniku tarbimine hingamisel raku sees, spetsialiseeritud rakud - heterotsstid ja vesiikulid. Assotsiatsioon taime ja N2 siduvate bakterite vahel: lmmastiku sidumine fllosfri ja risosfri bakterite poolt; 5-25 kg N ha-1 a-1. N2 sidumine toimub intensiivselt mikroelupaikades lhikestel perioodidel. Lmmastiku sidumine smbioosis 1.-Rhizobium ja liblikielised taimed, varasem perekond Rhizobium on jaotatud 4 (Rhizobium, Sinorhizobium, Bradyrhizobium, Azorhizobium) perekonda kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist
Enterobacter, Pantoea, Stenotrophamonas ja Acinetobacter. Perekonna Pseudomonas tuntud liikidest on kirjeldatud nii taime kasvu soodustavaid liike, P. fluorescens, P. putida kui ka taimpatogeene nagu P. aeruginosa, P. syringae, kui ka inimpatogeene P. aeruginosa. Sarnaselt perekonnale Pseudomonas võib leida ka teistest bakteriperekondadest nii mutualistlikke baktereid, kommensante kui ka patogeenseid liike. Klassist -Proteobacteria on enim kirjeldatud perekonna Rhizobium ja Bradyrhizobium, mis on tuntud N2-fikseerijatena liblikõieliste juurtes. Lisaks veel perekondi Methylobacterium ja Sphinomonas. Methylobacterium on võimeline kasutama metaani kui ainukest süsiniku- ja energiaallikat ning arvatakse, et selle pärast on perekond Methylobacterium risosfääris domineeriv. G(+) bakterite hulgas on kõige enam kirjeldatud hõimkonda Actinobacteria (20%), millest tuntuim on Streptomyces antibiootikumide tootmisvõime poolest.
annaabi.ee 
