Kahetiivalised putukad 8. klass Kahetiivalised ● Kõigil mandritel levinud putukarühm ● Kahetiivaliste hulka kuulub üle 125000 liigi, Eestis elab neist üle 2200, sääselisi on Eestist teada üle 800, kärbselisi üle 1300 liigi. ● Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera) ● Teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ● Välisehitus ● Putukatel on ainult kaks kilejat lennutiiba, tagatiivad on taandarenenud ● Kärbseliste tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist, sääseliste tundlad koosnevad kuuest ja enam lülist ● Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised
Sigmar Naudi Juhendaja: Olavi Kurina Tartu 2014 1. Sissejuhatus Sääsklased kuuluvad kahetiivaliste (Diptera) putukate seltsi. Eestis on leitud kahetiivalisi umbes 2200 liiki, aga arvatakse, et nende arvukus võib küündida isegi 4500 liigini. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: sääselised (Nematocera) ja kärbselised (Brachycera). Sääselisi on Eestis teada rohkem kui 800 liiki. Sääsklased on majanduslikult tähtsuselt võib-olla, et isegi kõige kõrgemal kohal kahetiivuliste hulgas. Peamine põhjus sellele on, et sääsklased on üüratult tülikad ja kurnavad nii inimesi kui ka loomi. Sääsklased võivad teha võimatuks välised tööd, mis suvel aset võivad leida. Samuti võivad sääsklased oma pistetega edasi anda erinevaid pisikuid ja parasiite.
maja, röövtoidulised/lepistoidulised. Samas ehitavad ka need liblikaliikide vastsed, kes elavad veetaimedel endale taimeosadest maja (nt lemleleedik). 63. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest Ehitus: Teine tiivapaar mandunud sumistiteks. Alamselts sääselised (Nematocera) on saledad ja pikajalgsed, nende tundlad koosnevad rohkem kui kolmest lülist. Palju vees elavate vastsetega rühmi. Alamselts kärbselised (Brachycera) on jässakamad ja lühemate, ainult kolmelüliliste tundlatega. Eluviis: kahetiivalised on kohastunud erinevate elutingimustega. Mõned valmikud ei toitu üldse, teised imevad õitelt nektarit, puude mahla jne. Paljud on kohastunud ka soojavereliste loomade verd imema. Näited: parmlased (Tabanidae), ogakärblased (Stratiomyiidae), sookärblased (Ephydridae). 64. Surusääsklased (Chironomidae) ja pistesääsklased (Culicidae): ehituse ja
TAT TATATAAAACTATTGGAATTTTTTAAATTTTCT GenBank formaat: LOCUS NM_142773 2693 bp mRNA linear INV 12-OCT-2006 DEFINITION Drosophila melanogaster CG7069-RA (CG7069), mRNA. ACCESSION NM_142773 VERSION NM_142773.1 GI:24648965 KEYWORDS . SOURCE Drosophila melanogaster (fruit fly) ORGANISM Drosophila melanogaster Eukaryota; Metazoa; Arthropoda; Hexapoda; Insecta; Pterygota; Neoptera; Endopterygota; Diptera; Brachycera; Muscomorpha; Ephydroidea; Drosophilidae; Drosophila. REFERENCE 1 (bases 1 to 2693) AUTHORS Quesneville,H., Bergman,C.M., Andrieu,O., Autard,D., Nouaud,D., Ashburner,M. and Anxolabehere,D. TITLE Combined evidence annotation of transposable elements in genome sequences JOURNAL PLoS Comput. Biol. 1 (2), e22 (2005) PUBMED http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16110336?dopt=Abstract REFERENCE 2 (bases 1 to 2693) AUTHORS Hoskins,R.A., Smith,C.D., Carlson,J.W., de Carvalho,A.B.,
annaabi.ee 
