t sinna märgitakse vaid neid järglasi, kellede esivanemad on juba kord sinna märgitud 12. Poolverelised tõud Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover, holstein, oldenburg, trakeen, budjonnõi 13. Ratsahobuste tõud Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused 14. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused Ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 15. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud *belgias-ardenn ja brabansoon; *prantsusmaal-persera ja fostjae bretoon; *inglismaal- saie, klaidsteil, suffolk. Ponid - setland
• Balti kubermangu mõisamaa oli keskmiselt 1220 ha. Vene mõisad olid 400-500 tiinu(pm sama mis ha) • Maataludes oli 12 ha põldu, siis 2 hobust ja mõni ha lisaks veel heinamaad See talu jõudis ülal pidada 6 lehma ja mõned sead • Kahehobuse talusid tehti 32000 (- ASUNDUSTALU) • Ühehobuse kohad said rätsepad, kingsepad jne- neil oli 4-6 ha põllumaad, neid tehti 23000 talu • 1)samm- ardenn, brabansoon, šsair, suffolk • 2) traavel- orlov, ameerikatraavel, prantsuse traavel • 3) galopi h.- xx, ox • Ajaloo suurim arv on 230000 hobust eestis. • Kui mõisas oli 60 hobust, siis nendest tavaliselt olid 40 tööks, 15 ratsaks ja 5 galopiks • 1892 osteti Torihobune (tori tõu loomine 1927 • Need kes hakkasid sovhoosides maju ehitama, neile oli ete nähtud 0,25ha, pere võis elada 0,15 ha
A.F. Middendorff jagas hobusetõud: 1) sammuhobused 2) kiirushobused Kasutusotstarbe järgi jagame hobusetõud (7 rühma) ning esindajatõud: 1) ratsahobusetõud: araabia ja inglise tv hobusetõud 2) ratsa- ja rakkehobused: budjonnõi 3) traavlitõud: ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 4) universaalhobusetõud: tori 5) poolraskeveohobused: rootsi ja vene ardenn 6) raskeveohobused: sair, nõukogude raskeveohobune, brabansoon 7) ponitõud: eesti hobune, setlandi ja fjordi poni 11. Allüürid jagatkse: 1) loomulikud (samm, traav, galopp, hüpe, küliskäik) 2) kunstlikud (piruett,pasage) Kumb on olulisem liikumikiiruse saavutamisel,sammu pikkus või sagedus? Pikkus Traavlitel traavisammu pikkus 5-6,7 m , sagedus 110-140 x minutis Traavimisel viiakse jalad edasi diagonaalis kord korralt Sõudmisel jalad liiguvad seestpoolt väljapoole 12
olid olümpial hobuse võiduajamised. Sküüdid elasid 6.-7. sajandil Lõuna-Venemaa steppides. 1500 a e.m.a tõrjus hobune välja kandetooli. Xenopon 4 sajandil e.m.a kirjutas raamatu ratsutamiskunst Eestist on leitud vanimad hobused Kundast 7.-6. aastatuhandest e.m.a. Hilisemad leida on ka leitud Otepäält. 11 saj. A. Bremen kirjutas eesti heade hobuste ja kulla rikkustest. 1900aastal-204000 hobust eestimaal. Mõisates olid kasutused raskeveohobused: belgia-ardenn, brabansoon; inglise-sair, sufolk,klaidsteil; prantsusmaalt: perseron, postjee-bretoon. Traavlid: ameerika traavel, orlov prantsuse traavel. Ratsutamine mõisates kasutati: inglise traavel, araabia. 08.02.07 ... Eesti hobune oli postiteenistuses kasutuses. Hiljem oli Orlovi traavel postiteenistuses. 19 saj algus. Aleksander I oli haaratud paljudest valgustusideedest. Ta oli palju rännanud ja haritud mees ning hoidis ennast kursis lääne maailmas toimuvaga.
annaabi.ee 
