Igal teol on oma tagajärg. Head teod põhjustavad hea karma, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni; halvad teod põhjustavad halva karma: võidakse sündida inimesena, kes on ühiskondlikus hierarhias madalamal positsioonil, või loomana või isegi õnnetu hingena, kes kannatab kohutavate piinade käes põrgus. Hindude jaoks on surm võimalus saavutada paremat kehastumist. Pühad tekstid Hindude pühasid tekste nimetatakse veedadeks. Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisandid. Vanimad veedad on varaseimad teada olevad hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles.
Kohalikes India keeltes on märkimisväärne hulk religioosset kirjandust ja originaaltekstide variante, mis rõhutavad hinduismi erinevaid tahke. Näiteks ''Adhjatama Ramajana'' on populaarse eepose ''Ramajana'' versioon, mis rõhutab pühendumist. Hindud jagavad ona pühad kirjutised tavaliselt kaheks: need, mida on kuuldud või ilmutatud (sruti), ja need , mis on meelde jäetud (smriti). Veedad Hindude kanoonilisi pühasid tekste nim veedadeks.Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisadid. o vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad peamiselt vanadele hinduistlikele jumalustele, eelkõige jumalate kuningale Indrale pühendatud hümne. o Braahmanad kirjeldavad detailselt ohvririitusi ja seletavad rituaalide, eriti tulerituaali tähendust.Tulerituaali ajal valati või visati tulle ohvriannid, et neid jumalateni toimetada
lähtepunktiks paljudele india mõttesüsteemidele, ka hinduismile kui religioonile. Sõna upanisad (upanisad) tähendab sõnasõnalises tõlkes 'alla juurde istuma', mida peaks tõlgendama kui õpetaja jalge ette istumist. Upanisadid on valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga. Nad hakkavad kujunema umbes 8. sajandil eKr. Upanisadid pole esimesed filosoofilise koega tekstid, neile eelnevad braahmanad (brhmana) ja aaranjakad (ranyaka) ehk 'metsaraamatud'. Kvya ilutsev, tehislik stiil stra - budismis tekstid, mille sisu on omistatud Buddhale; hinduismis aforismide kogumik, mida õpilastele õpetatakse. Bhsya - kommentaar, millega ümbritseti suutra stra - sõnasõnalises mõttes 'kiri'; seadused üldisemas mõttes; tekstid, mis selgitavad nt. varasemaid kirjutisi. HIINA autorid Kongzi - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. Ise
900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus
annaabi.ee 
