Need peavad olema sinusoidsed, kurvilised jooned. Charles Bridgeman'i ha-ha efekt ehk üllatusmoment. Horace Walpole, Thomas Pitt; Strawberry Hill, Twickenham, Middlesex; 1759 63.a. Inglise neo-gootika / Gothic Revival 18. sajandi keskel; Strawberry Hill, Twickenham, alustatud 1748.a. ; Horace Walpole Thomas Hearne, Maastikukujundus a la Capability Brown, 1794 6. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuur Claude-Nicholas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja näiteid. Claude-Nicolas Ledoux (1736 1806) Ta lähtepunktiks on arhitektuuri sotsiaalne loomus: arhitektuuris peegeldub sotsiaalne kord ja arhitekt on seetõttu erilises positsioonis- tal on nii poliitilisi, moraalseid, seadusandlikke, kultuslikke ja ühiskonnaelu juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on ,,geenius", kes ,,puhastab" sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on kasvataja, arhitektuur tema instrument
(salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid.
Samuti on tema ehitatud Kõrgema Sõjakooli hoone Marsi väljakul Pariisis. Gabriel on ehitanud ka mitmeid väiksemaid hooneid. Neist on tuntuim Petit Trianoni loss Versailles' pargis (valmis 1768). Claude Ledoux' (1736-1806) olulisemad ehitised on seeria linnaväravaid ja Louveciennes'is asuv paruness du Barry paviljon (1771). Eriti tuntuks sai ta mitmete elluviimata utoopiliste fantaasiaprojektide autorina. Samalaadseid abstraktseid ja grandioosseid ideid kasutas ka Etienne-Louis Boullee (1728- 1799). Temagi tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule. Nende poolt välja pakutud klassitsismi uut suunda kutsutaksegi revolutsiooniarhitektuuriks. ITAALIA oli arhitektuuris juhtival kohal baroki ajal. Varaklassitsismi periood oli aga suhteliselt tagasihoidlik. Nimetada võiks Giuseppe Piermarini (1734-1808), kes tegutses Põhja-Itaalias, peamiselt Milaanos. Tema kuulsaim töö on ooperiteater La Scala hoone, mis valmis 1778
templi fassaadist. Kiriku, aga ka kogu ümbruse arhitektuurseks dominandiks kujunes kõrge, saledate korintose sammastega ümbritsetud kuppel ( kõrgus koos laternaga 83 m. ) Klassitsistlikku arhitektuuri tervikuna iseloomustab antiigist lähtumine. Varaklassitsismi lõppjärk, e. nn. Direktooriumistiil sai lisaks veel tuge valgustusajastu ratsionalismist ja korrastatusepüüdest, mis eriti ilmekalt väljendus C. N. Ledoux ( 1736 - 1806 ) ja E. L. Boullee ( 1728 - 1799 ) ehitistes ja projektides ( enamik nende poolt kavandatust jääb jäi paberile ). Ledoux trasformeeris vabalt antiarhitektuuri vorme , murdis nende kaanoneid, püüdes luua uut, valgustusajastu ideaalidele vastavat ehituskunsti. See nähtus juba ilmekalt Besanconi ehitatud taetrihoones: siseruumi lahenduses paigutas Ledoux istmeread lähtudes demokraatlikest printsiipidest: amfiteatrina paigutatud ismeread on kõik võrdse tähtsusega. ( Ehitatud 1775 - 84 )
annaabi.ee 
