maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. Paul Keres ja Heino Mikkin Tema järgi on nimetatud tänav Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Tallinnas tegutseb Paul Kerese Malemaja.
kõrge IQ arvatavasti kasuks. Veelgi olulisemad on aga inimesed maletaja ümber. Eestis on tippmaletajaid sajandi jooksul olnud paar tükki. Kahjuks aga mitte ühtegi kompetentset treenerit või abilist. Keres oli igavene teine, aga miks? Kas võis olla põhjuseks, et Keresel puudus kompetentne sekundant abiline. Kerese uurijad pole seda teemat üldse käsitlenud. Ikka on süüdi Moskva käsi või saatus. Keresel, kui maletajal, oli palju puudujääke. Kellel neid ei oleks? Tema suurkonkurent Botvinnik tunnistas oma vigu ja temalt pärineb ka ütlus - vigu ei tohi korrata! Botvinnik oli primitiivne inimene, kuid seda kompenseeris ta distsipliini ja tööga. Samuti oskas ta inimesi enda heaks tööle panna. Kerese valikud olid väiksemad. Inimesi lihtsalt polnud. Tennisepartneri võis leida, sellega aga ettevalmistus nähtavasti ka piirdus. Sajandi jooksul on meil olnud peale Kerese veel paar tippmaletajat. Vaatamata maleintrigantide võitlusele minu vastu
Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20- st. Turniiri vitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille vitja sai MM-tiitlimatile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zrichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud vistlusel 2. ja 1962. aastal Curaaol 2. (Keres vitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamati, mis selgitas vlja, kumb neist pseb vahetult jrgmise tskli kaheksa pretendendi hulka.) 1939
1927 peeti esimesed naiste maailmameistrivõistlused males, mille võitis Tsehhist pärit Inglise meister Vera Menchik. Vera Menchik 7 Pärast teist maailmasõda (1945 - ... ) Pärast Alehhini surma 1946 tekkis vajadus uue maailmameistri selgitamiseks. Selleks viis FIDE läbi tippmängijate turniiri. 1948. aasta maailmameistrivõistlused võitis Mihhail Botvinnik, millega algas Nõukogude Liidu ülemvõim males. 1948. aastast kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni oli ainult üks maailmameister väljastpoolt NSVLi Robert Fischer (maailmameister 19721975)[17]. Botvinnik uuendas avanguteooriat: enne teda püüdles must võrdsusele, kuid Botvinnik püüdis mängu algusest mustadega initsiatiivi haarata. Pärast II maailmasõda toimusid muutused maailmameistrivõistluste süsteemis.
maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. 1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)
annaabi.ee 
