Botticelli talandi originaalne jooneks on kalduvus fantaasiale. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloodiast ja allegooriat, ja erilise armastusega töötas müütiliste süeeZe kallal. Eriti efektne on Venus tema maalil ,,Venuse sünd" , kes paljana ujub merel merekarbi sees ja tuule jumalad puhuvad karbi ranna poole. Väljaõpetatuna ja kiindunud maalikunstis , otsustab pühenduda talle. Filipepide perekond on austatud linnas ,mis hiljem tagab Botticellile imposantsetele sidemetele. Esimesed iseseisvad kunstniku tööd valmivad 1469. aastal isa majas. Just sel aastal toimub ta elus järsk muutus. 1470. aastal saab oma esimese ametliku tellimuse. Samal ajal Soderini aga viib kokku Botticelli Medici perekonnaga. Sellest ajast tema looming saab tuntuks, selle pärast see õitsemis periood on tihedalt seotud Medici nimega. Botticelli maalis Medici olles õukonnas mitu tuntud portreed, näiteks ,,Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna"
umbes 1482. aastast On majutatud pilt Uffizis Firenzes. Maal avastati 1895 ühest ante-toast Palazzo Pittist. See on välja pakutud kui kaaslas tükina Primaverale ja tõlgendatud allegooriana rahule pärast Pazzi sõda. 1.1.3.Veenus ,,Veenuse sünd" on 1486. Aasta maal Sandro Botticelli poolt. Botticelli töö tellis Medici perekond Florencest, eriti tahtis seda tööd Lorenzo di Pierfrancesco. Di 'Medici keda mõjutas tema nõbu Lorenzo Di Medici, kes oli lähedane sõber Botticellile. See kujutab jumalanna Venust, kes kerkis merest kui täielikult kasvanud naine, jöudes mere äärde (mis on seotud Venus Anadyomene motiiviga).Maal on eksponeeritud Uffizi galeriis Firenzes, Itaalias. Keskne kuju Veenuse maalil on väga sarnane Praxiteles "skulptuuriga Aphrodite. Selles versioonis ta tõuseb merest juba täielikult kasvanud naisena. Alates antiikajast oli merekarp metafoor naise häbemele. Botticelli Venuse poos meenutab Venus de 'Medici, marmorist skulptuuri
Ta on ka siin astroloogilise sümbolina kui aprilli ehk kevadkuud valitsev planeet. Venusest paremal pool on lillede jumalanna Flora, kes on maali parempoolse osa juhtfiguur ja tasakaalustab seda. Ta kõnnib kikivarvul üle lilleaasa, olles ilu kehastus ning puistab enda ümber lilleõisi. Flora viitab abielu edasistele rõõmudele ja tal on ka oluline tähendus Firenzele kui ,,lillede linnale". Flora kleit on kaunistatud lilledega, mis mõjuvad tikandina, sest Botticellile meeldisid kaunistused ja stiliseeritud mustrid. Flora taga kujutab Sandro Zephyrose kallimat Chlorist. Kui Zephyros Chlorisesse armus, ajas ta hirmunud nümfi taga ja võttis ta endale pruudiks, muutes ta jumalanna Floraks. Botticelli näitab teravmeelselt, kuidas Flora sellest kurameerimisest pääses ja Flora saamislugu (veidi otsitult aga siiski). Zephyros on aga helesinine tiibadega kuju pildil ning kõige fantaasiarikkam kujutis Sandro loomingust
suurepäraselt edasi annavad: Juliano Medici, Michele Mapullo, Lorenzo Lorenzano jt. 1490. aastatel tabab Firenzat nii majanduslik kui ka poliitiline krahh. Medici pagendatakse, algab Savonarola lühike valitsemisaeg, mida iseloomustas usulis- mütoloogiline propaganda ning vaenulikkus preestrite ja Firenze rikaste patriitside vastu, samuti asketismi propageerimine. Taoline olukord kippus õrnahingelise Botticellile üle jõu käima. Ilu ihkava ja pattu kartva kunstniku loomingusse hakkavad tekkima müstika sugemed, ilmuvad närvilisus ja dramatism. Tema loomingus seni tooni andnud varjamatult elurõõmus joon asendub ahastuse ja meeleheite kujutamisega, joonte ja värvide ilu taandub. 1490. aastal valmistas Botticelli rea illustratsioone Dante ,,Jumaliku komöödia" jaoks. Pärast kunstimetseen Medici surma (1492) ja Savonarola hukkumist (1498) muutub