sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes siinses kultuuriloos pöörettekitavaks, sest tänu koolile sattusid siia kirjamees Peeter Koit, kirjandusloolane, kooliõpikute autor Mihkel Kampmaa, muusikategelane Samuel Lindpere, luuletaja Jakob Tamm, koolitegelane Enn Murdmaa ja hilisem botaanikaprofessor Jaan Port. Assamalla vallakoolis tegutses koorilauluentusiast Johan Elken. 1870-ndatel aastatel rajati kihelkonna koolmeistrite meeskoor, kes käis ka teisel üldlaulupeol 1879. a Asutati segakoor, 1880. a pandi alus raamatukogule, 1882. a lavastas Jakob Liiv esimese näidendi. Tema algatusel kujunes välja kirjanduslik grupeering, parnass, kuhu eri aegadel on kuulunud Väike-Maarja esimene fotograaf ja raamatukaupmees Peeter
inimese asustustihedus kõige suurem," kirjutas Helm oma doktoritöös. ,,See kinnitab, et loopealsete praegune liigirikkus on vähemalt tuhandeaastase ajalooga." Zobeli arvates on selline järeldus märkimisväärne kogu maailma mastaabis, sest seni on inimtegevuse mõju loodusele tõlgendatud valdavalt negatiivsena, vaadeldes maksimaalselt ajavahemikku 100200 aastat. Tartu teadlaste töö näitab, et inimese ajalooline mõju võib loodusele olla vägagi positiivne. Botaanikaprofessor Meelis Pärteli sõnul võivad muistsed asulakohad veel praegugi olla rohkem kui kaks korda liigirikkamad muudest aladest. Tuhandeaastase küla ümbruskonnas kasvab ühel ruutmeetril kuni 50 taimeliiki, sellest kümmekonna kilomeetri kaugusel aga juba kõigest 25. ,,Selline seos, et muinasaja inimasustuse järgi on võimalik seletada tänast liigirikkust, tuli meie töös välja esmakordselt," tõdeb Pärtel.
Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või e lupaiku. Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna kirikumõisa lt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja takistada nende munade korjamist. Mitmele algatuse le tegi lõpu maailmasõda ja selle le järgnenud segaduste aeg. Eesti Vabariigis olli üks ühiskondliku looduska itse alusepanija id Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Fedor Bucholtz, kes varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korra ldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare kaitset. Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime- ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduska itse sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks, 6 ,,Esi mene Eesti l ooduskai tse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k . 7. 6
Mõnel korral renditi maad kogunisti selleks, et kaitsta looduslikke objekte või elupaiku. 5 Teada on Vilsandi tuletorni ülema Artur Toomi poolt Vaika saarte rentimine Kihelkonna kirikumõisalt selleks, et tagada lindudele pesitsusvõimalused ja takistada nende munade korjamist. Mitmele algatusele tegi lõpu maailmasõda ja sellele järgnenud segaduste aeg. Eesti Vabariigis oli ühiskondliku looduskaitse alusepanijaid Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Fedor Bucholtz, kes varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korraldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare kaitset. Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime-ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduskaitse sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks, investeerimiseks
sajandi üheks paremaks Eesti taimestiku käsiraamatuks. Teoses käsitletakse 1050 liiki soontaimi. Taksonite kirjeldused on varasematest üksikasjalikumad, samuti mainitakse enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, Liivi- ja Kuramaa osa põhineb rohkem kirjandusallikatel. Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander Georg von Bunge , kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased (Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist mappi
annaabi.ee 
