Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"bosniasse" - 4 õppematerjali

Sõda Balkanil
15
doc

Sõda Balkanil

Nad panid Belgradi rahvuslased uskuma, et maailm toetaks neid juhul, kui nad võitleksid serblaste poolt domineeritava Jugoslaavia säilitamise eest."2 Kaardi järgi on Balkani poolsaar keset Euroopat. Usk, kombed ja käitumine aga asetavad mõnegi sealseist riikidest kaugele Euroopa piiride taha. "Jugoslaavias paljastub üle tuhande aasta kestnud vaen Euroopa ja nn. Euraasia rahvaste vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka slaavlased ja moslemid."2 "Bosniasse juba ajalooliselt programmeeritud etnilisi vastuolusid on ilmselt võimatu kõrvaldada muidu kui ränga reziimjuhtimise teel, kui iga üksik inimene surutakse hirmu alla ning välistatud on igasugune vähegi suurem relvade levik."3 Paljud on toonud konflikti põhjusena rahvustevahelist vaenu, kuid Cornelli rahu- uuringute professor V. P. Cagnon väidab ajakirjas "International Security", et rahvusrühmade vahelist vägivalda provotseerivad nende juhtkonnad

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
Horvaatia ehk Kroaatia
5
rtf

Horvaatia ehk Kroaatia

ning võttis võimu. Kui horvaadid seal võimu kindlustasid, põgenes 15 000 serblast, olenemata sellest, et horvaadid lubasid, et kättemaksu ei tule. Belgradi vaikimine pärast seda aktsiooni oli tõestuseks sellele, et Kraijna serblased olid ülejäänud Jugode toetuse kaotanud. See julgustas horvaate edasi tungima. 4. augusti varahommikul 1995 tungisid horvaadid kallale mässajatest serbide pealinnale Kninile. Kuna serbe oli poole vähem, põgenesid nad Põhja-Bosniasse, võttes kaasa 150 000 tsiviilisikut, kelle juured Krajinas ulatusid sajandite taha. Sõjaline op ise kestis päevi, kuid sellel järgnesid kuud terrorit. Kõikjal rüüstati ja põletati serblaste maju, rünnati üksikuid vanaldasi serblasi ­ justkui kindlustades, et see rahvastiku vahetus oleks ikka püsiva iseloomuga. 1995. aasta detsembris kirjutati Priisis alla Daytoni Lepingule, mis tunnistas Horvaatia

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Ajalugu - I MS
16
docx

Ajalugu - I MS

 Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatiline.  Munder ei tohi käia ülikonnast üle! Ajend: Franz Ferdinand – Aus-Ung troonipärija 28.juuni 1914 tapeti Bosnias (Sarajevo) Herz Herzog Franz Ferdinand Must käsi Sarajevo atendaadi taga. Serbia juhtis seda. Saadi teada, et Franz Ferdinand tuleb Sarajevosst, hakati plaanima tema atendaati. Terroristid õpetati välja Serbias. Relvastati Serbia relvadega ja saadeti salaja Bosniasse, Franz on Sarajevos (lahtise autoga), I katse tappa nurjus, sest pomm oli teise auto all. Franz jätkas oma visiiti, kolmveerand tundi hiljem eksis Franzi auto ära, sattusid terroristi jurde ja tappis Franzi koos naisega. Naine suri kohe, Franz 10 min hiljem. Kuna Gabrielo oli alaealine, siis ei mõistetud surma vaid pandi eluks ajaks vangi, suri noorelt vanglas. Euroopas avaldas see suurt pahameelt, et Franz tapeti. Vene hakkas kohe serbiat kaitsma. Austria arvas, et Serbia oli selle taga

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Selle käigus loodi natsionalistlikud organisatsioonid: Mlada Bosna, Mustkäsi jne. Need võitlesid Suur-Serbia loomise eest. Mustkäsi oli relvastatud ühendus, mis planeeris atendaate Austria-Ungari ametnike vastu. Austria-Ungari keiser Franz Joseph (1830-1918), oli keiser 1848-1918. Oma liigse ea tõttu, oli ta aktiivsest valitsemisest loobunud. Tegelikuks valitsejaks oli troonipärija Ertshertsog Franz Ferdinand. 1914 kevad - teatati, et Franz Ferdinand tahab Bosniasse, Saraajevosse minna vaatam sõjaväe manöövreid. 11 Mlada Bosna mõistis Franz Ferdinandi surma, sest Franz Ferdinand oli Suur-Serbia loomise äge vastane. 28.06.1914 - Franz Ferdinand saabus Saraajevosse. Bosnia võimudel oli teada, et tema vastu planeeritakse atendaati. Palgamõrvareid oli mitu. Esimene katse Franz Ferdinandi tappa ebaõnnestus, sest visatud pomm ei lõhkenud õigel ajal ja see veeres Franz Ferdinandi auto alt läbi.

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun