aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Levik Eestis Haigustunnused Kõige tavalisem borrelianakkuse haigusjuht on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib puugi hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne
Puukborrelioos Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis. Erinevalt puukentsefaliidist ei toimu nakatumine koheselt, vaid kahe-kolme päeva jooksul. Kõige tüüpilisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala jooksul. Tüüpiline on paarisentimeetrine punetav laik, mis laieneb pidevalt. Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve. Haigusnähtusid on veel: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine.
- ära tee hammustuskohale sisselõiget - ära üria mürki välja pigistada või imeda - vii kannatanu haiglasse · Rästiklaste ja enamiku lõigsmadulaste mmürk on hemotoksiline · Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Tekivad verevalumid, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid. · Anna kannatanule palju vett, mahla see aitab mürki kiiremini organismist välja tuua. · Puuk: · Võib levitada borrelianakkuse ehk Lyme'i tõve ja puukentsefaliidi tekitajad · Tegutsemisjuhis: - eemalda puuk nahast pintsettidega tõmbava liigutusega, Ära pigista puugi keha. - naha sisse jäänud kehaosad eemaldada, need võivad ka sisse jääda. - puhastada haav defiteeriva vedelikuga mitu korda. · Lyme tõbi: · Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus, mida põhjustav spiroheeride perekonda kuuluv bakter ning mille esmaseks tunnuseks on ringikujuline nahalööve
Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Sellisel juhul peab viivitamatult arsti poole pöörduma. Nakatunud võivad end lohutada sellega, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, s.t. haigestutakse vaid kord elus. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva, kuni naha külge kinnitunud puugist borreliapisikud inimesele üle kanduvad. Seetõttu on puugi kiire eemaldamine haiguse vältimise seisukohalt küllalt oluline. Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on spetsiifiline ringikujuline nahapunetus, Erythema migrans, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob.
Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Haigused. Puukborrelioos on multisüsteemne haigus, mille puhul haigusnähud pole alati väga ilmsed ning on oht saada valesti diagnoositud kui puugihammustust pole märgatud. Samuti võib haigus avalduda väga erinevalt sõltuvalt nakatunud kohast kehal, puugi kontaktiajast kehaga või organismi vastupanuvõimest. Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on spetsiifiline ringikujuline nahapunetus, Erythema migrans, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda
annaabi.ee 
