Tähtsamad taime- ja loomaperekonnad Arktikas. Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral. Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. Enimohustatud metsad maakeral. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann
Ja 50 laiuskraadi vahel, mandrite kontinetaalsetes osades kitsas kui puudub. · Kliima - Vegetatsiooni persiood- 6-12 kuud. Sademed: 500- 100 mm/ a, pilvisus on väga suur ja päikesekiirgust on vähe, kesk 6- 18 kraadi sooja, tihede jõgede võrgustik. · Muld, aineringe muld on tüse, viljakas; mulla fauna aktiivne talv läbi, talvel lähevad maa sisse rohkem. Orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga, sõltub kogusest. · Erinevus boreaalsetest metsadest. Boreaalses metsas on ülekaalus okaspuud, nemoraalses laialehelised lehtpuud. · Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. o Euroopas: tamm ja pöök; rebased, närilised, hirved jne o Põhja-Ameerika: vaher, haav, pöök, pärn jne (liigirikkamad); väikesed närilised, rebased, punailvesed jne. Parasvöötme vihmametsad. Parasvöötme vihmametsad (sademeid rohkem kui 2000 mm aastas) esinevad näiteks Lõuna-Alaskal
· Vegetatsiooniperiood kestab 6-12 kuud. · Suvehaljaste lehtede varisemine kõrvaldab puude ainevahetusjäägid ja kahandab talvel transpiratsiooniks kuluva vee hulka. Kõik see võimaldab leht- puudel toota orgaanilist ainet kiiremini. · Sademeid langeb 500-1000 mm/a. vihmametsades üle 2000 mm/a. · Muld on tüse, viljakas, mullafauna on aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. · Puud: tamm, pöök, saar, kastan, lepp, kask, pappel, nulg · Loomad: pesukaru, opossum, kaeluskaru, tähnikhirv, amuuri leopard, Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. · Suuremad Põhja-Ameerika loodeosas ja Tsiilis. Väikesed alad Sotimaal, Iirimaal, Hispaanias. · Euroopa parasvöötme vihmametsades esinevad peamiselt kivitammed ja sarapuud.
Olulisele kohale tõuseb opositsioon Lääs-Ida, mis lähtub huvist taoismi ja zen-budismi vastu. Ida-aineline ajaloolis-filosoofiline romaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa"(1978) räägib Tsingis-khaani vallutusretkedest ja kohtumisest hiina mõttetarga Chang Chuniga. Esimese võimutungile ja tegutsemistarbele vastanduvad teise vaimuvägi ja sisemine rahu. Kahest nii erinevast vaatepunktist vaetakse elu eesmärgi ja mõtte, surma ja surematuse iidseid küsimusi. 1983 avaldab Valton boreaalsetest müütidest inspireeritud kogu ,,Põhjanela paine" nig seejärel kuuest lühiromaanist koosneva tsükli ,,Üksildased ajas" (I 1983, II 1985), kus Lääne eluviis ja väärtused läbi Ida-algupära filosoofiliste mustrite vaadates oma halbusi reedavad. Üksikelu kujutusena on romaan jätkuks varasematele väikestele robinsonaadidele (novell ,,Tünn"). Valtoni tegelased lapsemeelne joodik Juku (,,Õndsusesse kulgev päev"),
annaabi.ee 
